"Meil ei ole vaja lisaaega, praegu on meil vaja otsust ja et kõik võtaksid vastutuse," ütles Barnier raadiojaamale Europe 1.

Ta ei välistanud Suurbritanniale lahutustingimustes kokkuleppele jõudmiseks lisaaja andmist, aga ütles, et nüüd tuleb "brittidel vastutus võtta ja tunnistada oma demokraatlikult langetatavate otsuste tagajärgi".

Briti valitsus ütles neljapäeval, et käimasolevad Brexiti-kõnelused keskenduvad tagatistele, mis veenaksid Briti parlamendi euroskeptikuid, kes peaminister Theresa May eelmise kokkuleppe tagasi lükkasid.

Briti alamkoda hääletas novembris sõlmitud lahutusleppe 15. jaanuaril suure häälteenamusega maha.

Lahutusleppe heakskiitmine Briti parlamendis on takerdunud vastuolulise Iiri piiri kaitsemeetme taha, millega tahetakse vältida piiritaristu rajamist EL-i liikme Iirimaa ja Ühendkuningriiki kuuluva Põhja-Iirimaa piirile.

Iiri kaitsemeede jõustuks, kui Brexiti üleminekuperioodi lõpuks 2020. aastal ei ole leitud muud lahendust, et vältida kõva piiri ja füüsilist piirikontrolli.

May Konservatiivse Partei niinimetatud kõva Brexiti toetajate leer väidab, et kaitsemeede on lõks hoidmaks Ühendkuningriiki igavesti EL-iga liidus. Nemad nõuavad meetmele ajalist piirangut või ühepoolse lahkumise õigust.

Iiri minister: valmistume leppeta Brexiti korral eriolukorraks

Kui Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust leppeta, on Iirimaa silmitsi eriolukorraga, hoiatas riigi välisminister reedel, kui Iiri valitsus avaldas eelnõu sellise stsenaariumi pehmendamiseks.

Ootuste järgi kiidab Iiri parlament eelnõu ülekaalukalt heaks, kuid seda ei rakendata juhul, kui Ühendkuningriik peaks EL-ist leppega lahkuma. 

"Riik on silmitsi võimaliku eriolukorraga, milleks me valmistume praegu nii põhjalikult kui saame," ütles välisminister Simon Coveney ajakirjanikele.

"Kaootiline Brexit oleks kaotus-kaotus-kaotus – ÜK, EL-i ja Iirimaa jaoks. Me ei teha tasa teha kogu kahju, mida see teeks, kuid me teeme kõike, mida saame," sõnas ta. 

Niinimetatud "kõikehõlmav Brexiti seadus" koosneb 15 osast ja sellega tahetakse vältida häireid tervishoiu, elektrivõrgu, reisimise, immigratsiooni ja tudengite toetamise valdkondades.

Samuti sisaldab see olulisi muudatusi maksukorralduses, kui Ühendkuningriigist peaks saama EL-i liikmesriikide jaoks kolmas riik.

"Teeme kõike, et leppeta stsenaariumit vältida, kuid peame olema valmis selle juhtumiseks," ütles peaminister Leo Varadkar.

"See eriseadus lubab meil leevendada mõnesid leppeta lahkumise hullemaid mõjusid, kaitses kodanike õigusi, julgeolekut ja võimaldades lisatoetust haavatavatele äridele ja tööandjatele," lisas peaminister.

Eelnõu ei näe ette õiguslikke samme, mida valitsus peaks astuma seoses ajalooliselt probleemse Põhja-Iiri piiriga.

Suurbritannia lahkumise korral EL-ist muutub Iirimaa ja Põhja-Iirimaa 500-kilomeetrine piir Euroopa Liidu välispiiriks, mis teoreetiliselt tähendaks piirikontrolli ja taristut ühisturu ja tolliliidu kaitseks. Novembris sõlmitud lahutuslepe näeb ette Suurbritannia hoidmist EL-i tolliliidus seni, kuni pooled jõuavad kokkuleppele piiritaristu teket välistavas kaubanduslepingus. 

Coveney on varem öelnud, "salaplaani" piiri jaoks ei ole, kuid nii EL-i, Iiri kui Briti diplomaadid on kinnitanud, et sellised meetmed oleksid vajalikud.