Barnier andis Euroopa Komisjoni volinikele aru pärast neli tundi kestnud kõnelusi teisipäeval.

Barnier' sõnul on kõnelused olnud "rasked" ning praeguseks "pole leitud lahendust, mis vastaks lahkumisleppele". EL ja Briti valitsus leppisid kokku lahkumisleppes Suurbritannia väljaastumise kohta EL-ist mullu novembris. 

Viimased kõnelused toimusid "konstruktiivses atmosfääris", ütles Barnier päev pärast kohtumist Briti valitsuse õigusnõuniku Geoffrey Coxi ja Brexiti-ministri Stephen Barclayga. 

Barnier' sõnul pole suudetud edasi liikuda Iiri piiri kaitsemeetmes, mis on Brexiti-meelsete Briti seadusandjate jaoks peamine takistus. 

Kaitsemeede hoiab Ühendkuningriigi EL-i kaubandusreeglitega seotuna, kuni leitakse muu viis mitte rajada Iirimaa ja Põhja-Iirimaa piirile piiritaristut. Osa Briti parlamendiliikmeid peavad meedet selle praegusel kujul "lõksuks", mis seob ÜK EL-i kaubandusreeglitega määramata ajaks.

Cox kommenteeris viimast kõnelustevooru positiivselt. 

"Kumbki pool on vahetanud jõulisi vaateid ning nüüd seisame silmitsi tõeliste kõnelustega. Kõnelused jätkuvad peagi," ütles Cox Briti uudistekanalile Sky News Brüsselist. 

"Need on väga tundlikud kõnelused. Oleme jõudnud probleemi üdini, esitasime mõned ettepanekud, väga mõistlikud ettepanekud," sõnas Cox täpsustamata. 

Suurbritannia peaks lahkuma Euroopa Liidust 29. märtsil. 

Briti parlament hääletab Brexiti teemal järgmisel nädalal

Järgmisel nädalal hakkab Brexiti teemat taas arutama ja hääletama Briti parlamendi alamkoda.

12. märtsil üritab peaminister Theresa May pälvida taas parlamendilt heakskiitu oma Brexiti plaanile, kuid palju sõltub sellest, kas tal õnnestub selleks hetkeks saada Brüsselilt mingeid järeleandmisi peamiseks probleemiks olnud Põhja-Iirimaa ja Iiri Vabariigi piiri teemal.

Kui May plaan taas maha hääletatakse, küsib peaminister parlamendilt järgmisel päeval, kas rahvasaadikud soovivad Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust ilma mingi leppeta.

Kui parlament ei toeta ka leppeta lahkumist - ning see on väga tõenäoline - hatakase 14. märtsil otsustama, kas Euroopa Liidust lahkumise tähtaega peaks edasi lükkama. Tähtaja pikendamine võib tähendada nii uusi pikki läbirääkimisi Euroopa Liiduga kui ka teise Brexiti-referendumi korraldamist.