May ütles alamkojas, et on kirjutanud Euroopa Ülemkogu eesistujale Donald Tuskile ja "teavitanud teda, et Ühendkuningriik taotleb artikkel 50 perioodi pikendamist 30. juunini". 

"Ma ei taha pikka edasilükkamist," lausus peaminister, hoiatades, et pikem edasilükkamine tähendaks, et Suurbritannia peab korraldama mai lõpus sarnaselt ülejäänud 27 EL-i liikmesriigile Euroopa Parlamendi valimised. 

"Mõte, et selle riigi inimestel tuleks kolm aastat pärast EL-ist lahkumise poolt hääletamist paluda valida uusi eurosaadikuid, on ma usun, vastuvõetamatu," ütles May. 

"Peaministrina ei ole ma valmis lükkama Brexitit kaugemale 30. juunist," sõnas valitsusjuht. 

Downing Street avaldas May kirja Tuskile ja selles seisis, et peaminister kavatseb tuua kaks korda maha hääletatud lahkumisleppe uuesti Briti parlamendi alamkoja ette. 

"Kui minu algatus läbi läheb, olen kindel, et parlament ratifitseerib leppe konstruktiivsel moel. Aga kindlasti ei jõua me seda enne 29. märtsi lõpule viia," kirjutas Briti peaminister. 

"Seetõttu kirjutan Euroopa Ülemkogu teavitamiseks, et Ühendkuningriik taotleb artikkel 50 perioodi pikendamist 30. juunini 2019," sõnas May.

Tusk: lühike ajapikendus on võimalik Brexiti-leppe toetamise korral

Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk ütles kolmapäeval, et Euroopa Liidu liidrid võivad eelseisval tippkohtumisel heaks kiita Brexiti lühiajalise edasilükkamise juhul, kui Briti parlament kiidab heaks kaks korda tagasi lükatud lahkumisleppe. 

"Konsultatsioonide valguses, mida ma olen viimastel päevadel pidanud, usun, et lühiajaline ajapikendus on võimalik, kuid selle tingimus on positiivse tulemusega hääletus lahkumisleppe üle Briti alamkojas," ütles Tusk ajakirjanikele. 

EL: Brexiti 30. juunile lükkamine kätkeb tõsiseid ohte

Brexiti 30. juunini edasi lükkamine võib kätkeda endas tõsiseid juriidilisi ja poliitilisi ohte, hoiatas Euroopa Komisjon kolmapäeval pärast Briti peaministri Theresa May teadaannet, et London on palunud Euroopa Liidu liidritelt kolme kuu pikkust ajapikendust. 

Euroopa Komisjon soovitas EL-i liidritel valida väiksem viivitus - 23. maini - või hoopis pikem - vähemalt 2019. aasta lõpuni.

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ütles kolmapäeval, et Brexiti edasilükkamise otsust sel nädalal Euroopa Liidu tippkohtumisel tõenäoliselt ei tehta ja ilmselt peavad liidrid järgmisel nädalal uuesti kokku tulema.

Euroopa Ülemkogu kinnitas kolmapäeval, et on May kirja kätte saanud ning ülejäänud 27 liikmesriigi liidrid arutavad Brexiti-tähtaja edasilükkamist neljapäeval ja reedel Brüsselis peetaval tippkohtumisel.

Europarlamendi valimised peetakse 23.-26. maini ja komisjon on Suurbritanniale öelnud, et Brexiti pika edasilükkamise korral peab ta teiste liikmesriikide sarnaselt valimised läbi viima.

"Ühendkuningriigile pakutav ajapikendus peab kestma kas 23. maini 2019 või olema oluliselt pikem ja nõudma Euroopa valimisi," ütles EK.

"See on ainus viis tagada EL-i institutsioonide toimimine ja nende võime otsuseid langetada," seisab vastuses, mis koostati enne May kirja kättesaamist.

Ajapikenduse olemuse otsustavad EL-i liidrid ja selle peavad heaks kiitma kõik 27. Valida on 23. mai ja 2019. aasta lõpu vahel.

"Iga teine variant (näiteks edasilükkamine 30. juunini 2019) kätkeb endas Euroopa Liidu jaoks tõsiseid juriidilisi ja poliitilisi ohte ning toob Ühendkuningriigi praeguse määramatuse ka ülejäänud EL-i 27 riiki," hoiatas komisjon.

Brexiti pikema edasilükkamise korral peab Suurbritannia lubama "konstruktiivset erapooletust" kõigis EL-i olulistes debattides nagu eelarvevaidlused ja järgmise Euroopa Komisjoni volinike määramine, mis on kavas selle aasta teises pooles.

Sellega ei saaks Suurbritannia kasutada vetoõigust EL-i otsuste blokeerimiseks, et nii Brüsselilt Brexitiks rohkem järeleandmisi välja võidelda.

Euroopa Komisjon ütles ka, et ajapikendus antakse tingimusel, et seda ei kasutata uuteks lahkumisleppe läbirääkimisteks.  

Briti nael reageeris Brexiti pikendamispalvele langusega

Briti naela väärtus kukkus kolmapäeval pärast peaminister Theresa May ettepanekut pikendada Euroopa Liidust väljaastumise kuupäeva 30. juunini.

Naelsterling oli umbes kella 15.00-ks Eesti aja järgi kaotanud peaaegu ühe protsendi oma väärtusest ja langenud 1,3149 USA dollarile. Euro väärtus oli selleks ajaks kasvanud 86,40 pennini. 

Pariis: Suurbritannia ei pruugi tõsise plaanita ajapikendust saada

Prantsusmaa hoitas kolmapäeval, et võib hääletada Suurbritanniale Brexiti osas ajapikenduse andmise vastu, kui Briti peaminister Theresa May ei esita Euroopa Liidu liidritele tõsiseltvõetavat lahkumisstrateegiat.

"Kui proua May ei ole suuteline andma Euroopa Ülemkogul piisavaid tagatisi oma strateegia tõsiseltvõetavuse kohta, ootab tema taotlust tagasilükkamine ja eelistatud variandiks saab leppeta lahkumine," ütles Prantsuse välisminister Jean-Yves Le Drian parlamendis. 

"Lahkumisleppe heakskiitmiseks mõeldud hääletuse ärajäämise korral on peamine stsenaarium leppeta Brexit," hoiatas Prantsuse välisminister. "Me oleme selleks valmis." 

Le Drian esitas kolm tingimust Brexiti edasilükkamisele 29. märtsi järgsesse aega: esiteks, et ajapikendus antakse vaid selleks, et Briti seadusandjad saaksid May kokkuleppe heaks kiita; teiseks, et May ei tohiks taotleda leppe muutmist; ja kolmandaks, et Suurbritannia ei osale Euroopa Parlamendi valimistel 23.-26. mail.

Meedia: Briti valitsus ei ole nõus Brexiti pika edasilükkamisega

Mayd ähvardaks mäss valitsuses, kui ta paluks Euroopa Liidult lahkumistähtaja pikka edasilükkamist, teatas ajakirjandus kolmapäeval.

Downing Streeti kinnitas juba varem, et May palub neljapäeval Brüsselis EL-i liidritega kohtudes 29. märtsiks määratud Brexiti-tähtaja lühikest edasilükkamist, öeldes, et valijad tahavad asjaga ühele poole saada.

Otsus sündis teisipäevasel kabinetiistungil, kus mitu Brexitit toetavat ministrit olevat ähvardanud tagasi astuda, kui lahkumine pikalt edasi lükatakse.

Tähtaega võivad pikendada üksnes EL-i liidrid.

Üks allikas rääkis meediale, et Briti valitsuses tekkinud lahkhelid meenutavad juba "Rooma viimaseid päevi".

May ise on korduvalt öelnud, et ei taha Brexitit edasi lükata, kuid parlamendis tekkinud ummikseisu arvestades on see paratamatu.

Parlament on Brüsseliga saavutatud lahkumisleppe kaks korda tagasi lükanud, kuid välistanud ka leppeta lahkumise.

May plaan EL-iga sõlmitud lahkumisleppele siiski parlamendi toetus saada ei läinud esmaspäeval järjekordselt läbi, sest parlamendi spiiker John Bercow teatas, et ei luba parlamendil hääletada sisult sama leppe üle, mille nad varem tagasi lükkasid.

Alamkoja liider Andrea Leadsom, kes on May kabineti Brexitit toetav liige, tunnistas kolmapäeval, et ministrite hulgas ei ole üksmeelt, kuidas edasi minna.