Peaminister May jaoks on tegu olulise tagasilöögiga, sest tema plaaniks oli käesoleval nädalal korraldada leppe asjus uus hääletus. Nii tema kui ka Euroopa Liidu esindajad on rõhutanud, et EL-ist lahkumise lepet ei hakata läbirääkimisteks uuesti avama ehk sisuliselt olevat Briti rahvasaadikutel valida vaid peaministri pakutud leppe ja leppeta Brexiti vahel, vahendasid Reuters ja BBC.

Bercow selgitas, et valitsus ei saa panna hääletusele ettepanekut, mis on märkimisväärses mahus sama ettepanek, mille parlamendi alamkoda on nüüdseks juba kaks korda - jaanuaris ja eelmisel nädalal - ülekaalukalt tagasi lükanud.

Spiiker viitas aastani 1604 tagasi ulatuvatele juriidilistele pretsedentidele, mis näitavad, et märkimisväärselt sama sisuga eelnõusid ei saa esitada rohkem kui üks kord sama istungjärgu jooksul.

Bercow lisas, et tema otsust ei peaks võtma siiski lõpliku seisukohana, ning seetõttu võib Briti valitsus panna hääletusele uue ettepaneku, mis ei ole sama, mille üle on juba hääletatud.

"Minu järeldus on see, et kui valitsus soovib panna hääletusele uue ettepaneku, mis ei ole samasugune või märkimisväärselt samasugune nagu ettepanek, mille alamkoda 12. märtsil tagasi lükkas, on see täielikult sobiv," selgitas ta. "Mida valitsus legitiimselt teha ei saa, on esitada alamkojale sama või märkimisväärselt sama ettepanekut, mis eelmine nädal 149 häälega tagasi lükati."

Varem esmaspäeval liikus Briti meedias teateid, et peaministril on õnnestunud oma leppele toetajaid juurde võita ehk veenda neid, kes on seni olnud plaani vastu, kuid soovivad samas igal juhul vältida problemaatilist leppeta Brexitit. Alamkoja spiikri seisukoht aga tähendab, et Mayl tuleb hakata nüüd muid võimalusi otsima olukorras, kus EL on kindlalt teatanud, et praeguseks sõlmitud ja täpsustatud lahkumislepe on ainuvõimalik.

Samuti on peaministril raskusi jõuda kokkuleppele May konservatiividele parlamendienamust pakkuva Põhja-Iiri Demokraatliku Unionistide Parteiga (DUP), mille rahvasaadikud on seni lahkumisleppe kavandi vastu hääletanud.

Seega on hetkel endiselt kehtimas olukord, kus Ühendkuningriik lahkub 29. märtsil Euroopa Liidust ja teeb seda ilma mingisuguse leppe ja üleminekuperioodita.

Samas toetas alamkoda eelmisel nädalal ka Brexiti tähtaja pikendamist ning käesoleva nädala aruteludest ja otsustest sõltub, kas London taotleb lühemat (30. juunini) või veelgi pikemat Brexiti tähtaja edasi lükkamist.

Ajapikenduse peavad aga heaks kiitma kõik ülejäänud EL-i liikmesriigid. Pikem tähtaja nihutamine tooks muuhulgas kaasa ka selle, et Ühendkuningriigil tuleks maikuus toimuvatest Euroopa Parlamendi valimistest ikkagi osa võtta.

May on hoiatanud oma parteikaaslastest Brexiti-meelseid kriitikuid, et tähtaja edasilükkamine võib lõppkokkuvõttes EL-ist lahkumise üldse ära jätta.