Helme tahab ka kütuseaktsiisi langetada
Rahandusminister Martin Helme (EKRE) ütles ERR-ile antud lühiintervjuus, et lisaks alkoholiaktsiisile on tema soov langetada ka kütuseaktsiisi, analüüs selle tarbeks peaks valmima sügiseks.
Kuhu te olete praeguseks jõudnud riigi eelarvestrateegia (RES) arutamisega?
Oleme teinud jõudsaid samme kokkuleppe saavutamise poole. Kõik olulised teemad on vähemalt korra põhjalikult läbi arutatud. Eri valitsuspartnerite ja ministeeriumide seisukohad on üksteisele lähenenud. Nüüd on tarvis teha veel viimased pingutused, et kõik kokkulepped lõpuks kokku sõlmida.
Kas te olete endiselt veendunud, et alkoholiaktsiisi on võimalik 1. juulist langetada?
Valitsuse kõik partnerid on kokku leppinud, et alkoholiaktsiis langeb. Üksikasjades loodan lõplikku kokkulepet järgmise nädala esmaspäeval, kui valitsus tuleb taas ühe ümmarguse laua ümber kokku, et asja arutada.
Mis saab siis, kui te tulevaks neljapäevaks RES-i osas kokkuleppele ei jõua?
Järgmise nädala neljapäeval peaks valitsus riigi eelarvestrateegia dokumendi kinnitama ja järgmise aasta riigieelarve eelnõu heaks kiitma. Enne seda peavad ametnikud veel tihedat tööd tegema, et mõlemad dokumendid vormistada. See on üsna suur töö. Seetõttu peaks valitsus kõik vajalikud poliitilised kokkulepped juba järgmise nädala esmaspäeval saavutama, et jääks aega need detailsemalt paberile panna.
Miks on teie esimene prioriteet olnud alkoholiaktsiisi langetamine, kuigi Eesti peresid puudutab märksa rohkem kütuseaktsiis?
Meile on oluline ohjeldada lõunasuunalist piirikaubandust. Selle käivitaja on eelkõige madalam alkohoolsete jookide hind teisel pool piiri. Alkoholihindade langemine mõjuks positiivselt ka turismile Eesti põhjapiiril. Koalitsioon leppis kokku leida võimalus langetada aktsiise laiemalt, mitte ainult alkoholile vaid ka elektrile ja gaasile. Soov on teha aktsiisilangetus ka kütusele. Üks eesmärk on ohjeldada piirikaubandust, teine eesmärk on suurendada eesti inimeste ostujõudu ja ettevõtete konkurentsivõimet välisturgudel. Kui alkoholiaktsiisi mõju piirikaubandusele ja eelarvele on juba küllaltki palju analüüsitud, siis kütuse puhul on vaja teha põhjalikum eeltöö enne otsuste langetamist. Loodame selle analüüsiga valmis saada sügiseks.
Kust veel kokkuhoiukohti paistab?
Meie eesmärk on tõhus riik. Oluline on kogu valitsusaparaat panna toimima tõhusamalt – peamegi tegema vähema rahaga rohkem. Maksumaksja raha tuleb kasutada võimalikult mõistlikult ja säästlikult. Praegu peaks iga ministeerium vaeva nägema ja vaatama, kuidas saaks ühiskonnale vajalikke teenuseid osutada kokkuhoidlikumalt.
Kui kaugel on 2020. aasta riigieelarve eelnõu koostamine?
Järgmise aasta riigieelarve eelnõu valmib paralleelselt riigi eelarvestrateegiaga: eelarvestrateegia on üldisem nelja aasta plaan ja riigieelarve eelnõu annab täpsema vaate ühe aasta rahaasjadele. Valitsusel on mõistlik sügisel riigieelarve eelnõu pärast rahandusministeeriumi järgmise majandusprognoosi valmimist uuesti ette võtta ja seda uue ning täpsema teadmise teadmise põhjal muuta. Seejärel saame lõpliku eelnõu riigikogule esitada.
Toimetaja: Aleksander Krjukov