ERR New Yorgis: Eesti delegatsiooni muljed pärast ÜRO hääletust

ERR-i korrespondent Maria-Ann Rohemäe rääkis reedel pärast Eesti saamist ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks samal teemal Eesti delegatsiooni liikmetega, et uurida nende esmamuljeid.
"Ma arvan, et kõige tähtsam oli see, et inimesed tajusid ja ütlesid ka meile seda, et nad näevad, et me teeme seda nii hingega. Ja see oligi see, mis selle võidu meile tõi. See ei olnud tavaline selline formaalne hääletus, vaid meil tekkiski palju neid delegatsioone, kes käisid ja tund-tunnilt, minut-minutilt ütlesid meile,
et nad näevad, et oleme mures, aga ärge olge mures. Me teame, et te olete paljusid võlunud ja et see võit teile tuleb. Meie valijad uskusid meisse võib-olla täna rohkem kui meie ise," tunnistas president Kersti Kaljulaid.
Küsimusele, kas me ei karda, et nüüd, kui oleme julgeolekunõukogus, siis teinekord võib juhtuda, et me mõne otsusega jääme näiteks Brüsseli ja Washingtoni vahele, vastas riigipea järgnevalt: "Ei. Selle pärast, et Eesti on 30 aastat otsustanud lähtuda rahvusvahelisest õigusest ja varem langetatud otsustest ja sõlmitud kokkulepetest. Ja muide, see on ka see argument ja see aspekt, mis meile kindlasti seal võidu tõi. Sest Eesti otsused on olnud pikka aega ette arvatavad ja on teada, et me kasutame just ja alati seda, mille kohta Lennart Meri ütles "väikeriikide tuumarelv", ehk rahvusvahelist õigust. Meil on muidugi ka ambitsioon laiendada seda rahvusvahelise õiguse kehtivust kübermaailmas. Kõik akadeemilised arutlejad, ka ÜRO töögrupid on olnud nõus, et nii see on. Aga me loodame, et selle kahe aasta jooksul õnnestub meil luua pretsedente, kus küberküsimused on osa konflikti lahendusest ja niimoodi liikuda pikemate sammudega edasi."
"Me ei kaota sõpru, kui me lähtume rahvusvahelisest õigusest. Eesti ei ole alati hääletanud koos meie sõpradega ja kui selleks argumendiks on olnud, et kallid sõbrad, tihtipeale meist palju suuremad ja jõulisemad, teil võivad olla huvid, kuid väikeriigi ainus huvi on rahvusvaheline õigus. Ja alati on saadud aru ja ma tean, et ka täna saime hääli nendelt, kellele oleme pidanud mitte nii väga ammu ütlema, et me lähtume rahvusvahelisest õigusest, mitte teie huvist," lisas Kaljulaid.
Reinsalu: oma seisukohta tuleb kartmatult ja ausalt selgitada
Välisminister Urmas Reinsalu rõhutas omakorda, et julgeolekunõukogu liikmena tuleb olla valmis oma seisukohti ausalt selgitama.
"Tuleb mitte karta oma seisukohta selgitada ausalt. Ja näiteks tegelikult on selles julgeolekunõukogus oluline [ausus], mida hinnatakse. Mida ma ka ütlesin osade riikide suursaadikutele ja ministritele, kellega ma rääkisin ja kes ütlesid, et nad on lubanud juba oma hääle ära Rumeeniale. Ma ütlesin, et väga sümpaatne, et te ütlete tõtt. Aus seisukoht on tegelikult alati - ka sõprade vahel - väga oluline. Meie jaoks on väga tähtis see, et mitte toores relva jõud ei rulliks üle rahvaste vabaduse, vaid maksaksid reeglid ja nendest kinni pidamist peabki julgeolekunõukogu jälgima ja leidma lahenduse," rääkis välisminister.
Kolga: eeltöö julgeolekunõukogus olekuks on juba tehtud
Eesti kampaania juht Margus Kolga tunnistas, et nüüd algab töö sellega, et tuleb ennast ette valmistada julgeolekunõukogus olekuks.
"Selleks on meil kuus kuud aega. Aga eeltöö selle jaoks on juba tegelikult tehtud. Meil on siin ruumid üüritud, meil on tegelikult välisministeeriumis ka inimesed välja valitud, kes tulevad täienduseks esinduse tööle ja ka peamajas põhimõtteliselt see kontseptsioon, kuidas asja ajama hakatakse, on paigas. Nüüd siis tuleb teemad endale lihtsalt veel selgemaks teha kui nad siiamaani on, et esimesest jaanuarist asuda siis sellele olulisele kohale maailma rahu päästma ja kaitsma," lausus Kolga.
Reedel toimus New Yorgis ÜRO peaassambleel salajane hääletus, mille alusel valiti aastateks 2020-2021 ÜRO julgeolekunõukogusse viis mittealalist liiget. Eesti kandideeris ÜRO julgeolekunõukokku Ida-Euroopa grupis koos Rumeeniaga ja osutus teises voorus valituks.
Toimetaja: Laur Viirand