Eesti Meediaettevõtete Liidu tegevdirektor Mart Raudsaar saatis väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingole pöördumise, kus väljendas muret Eesti Posti perioodika kojukande hindadega maapiirkondades.

"Oleme mõnda aega olnud Eesti Postiga hinnaläbirääkimistes. Nende poolt meile saadetud viimane info näeb ette perioodika kojukande kirjakandjapõhistes pakkides ning hinnatõusu kõikides piirkondades esmaspäevast reedeni 18 protsenti ja laupäeviti 31 protsenti, mis teeks perioodika kojukande keskmiseks hinnatõusuks kirjastustele 19 protsenti. Seda juhul, kui vähendada kanderingide arvu nende ühendamise teel. Mida aga ühendamine kirjastustele kaasa tooks kojukande kellaaja osas, on minul raske prognoosida," kirjutas Raudsaar.

Ta lisas, et meediaettevõtted saavad aru, et Eesti Posti kojukanne maapiirkonnas ja universaalne postiteenus vajab pikaajalist lahendust, mille leidmisele on liit ka ise vastavalt võimalustele valmis panustama.

"Praegu aga ootab meid järgmisel aastal ees ajaloo suurim perioodika kojukande hinnatõus. Sellises mahus hinnatõus on perioodikaväljaannetele üle jõu käiv. Kui sellises mahus hinnatõus jääb paika, peaksime hiljemalt oktoobri lõpus asuma eelarveid üle vaatama, sest ainus lahendus oleks perioodika hinnatõus, mis võib aga omakorda kaasa tuua tellimustest loobumise ja perioodika kandemahu vähenemise," hoiatas Raudsaar.

Alates 2009. aastast on Eesti postiturg täielikult avatud ning postiteenuste osutamise tegevusluba on Eestis kahel ettevõttel - AS Eesti Post ja AS Express Post.

Eesti Post: hinnad ei ole veel kokku lepitud

Eesti Posti kommunikatsioonijuht Kaja Sepp ütles ERR-ile, et praegu on tegemist pigem infomüraga, sest kojukande hindu pole veel kirjastustega kokku lepitud.

"Kohtumine Eesti Meediaettevõtete Liidu ja kirjastustega ehk väljaandjatega on alles ees ning laual on erinevad hinnavariandid, mida arutada," märkis Sepp.

Sepa sõnul on nii Eesti Posti kui kirjastajate huvides, et ajalehtede-ajakirjade tellimuste arv ei väheneks, sest see tähendaks kojukande kõrgemat hinda, mis omakorda tähendab vähemaid tellimusi jne.

"See, et väljaandjad oma muret ka riigi suunal väljendavad, ei ole kindlasti pealekaebamine. Kuna riik doteerib maapiirkondade kojukannet ja otsustab dotatsiooni suuruse üle, on probleemi adresseerimine liidu ja väljaandjate poolt ka riigi suunal igati asjakohane," lausus Sepp.

Perioodika hinna lepib Eesti Post kirjastustega kokku kalendriaastaks, seega igal aastal hakkavad hinnad kehtima 1. jaanuarist. Konkurentsiamet perioodika hinda kinnitama ei pea.

Sepa sõnul hinnatõus tuleb, ja selle põhjused on aasta-aastalt ühesugused. "Kütusehindade ja töötasude kasv, mida võimendab kahaneva turu efekt – paberajalehtede tellimine on languses, digiajastu eduloo paratamatu teine pool," ütles ta.

Laupäevane kõrgem kojukande hind on Sepa sõnul olnud juba ammu nii. "Laupäevane hind on kõrgem selle tõttu, et laupäeviti kantakse laiali ainult perioodikat - muude postiteenuste kanne toimub viiel päeval nädalas, nagu universaalse postiteenuse nõuded ette näevad. Seetõttu on laupäevane hind olnud erinev juba varem, ka enne Eesti Päevalehe LP otsust (jääb ilmuma reedeti - toim.)," märkis ta.

Kojukande hinnantõus pole Sepa sõnul probleem vaid Eestis - näiteks on Soomes välja öeldud, et ajalehtede kojukanne võib lõppeda juba 2025. aastal.

"Norra valmistab ette postiseaduse muudatust - üheks teemaks ka perioodika kanne - , samad küsimused on laual Lätis-Leedus," märkis Sepp.