"Nad lahkuvad homme," lausus Trump ajakirjanikele Valges Majas päev pärast seda, kui Pence tähtaega täpusustamata oma Türgi-visiidist teatas.

"Me nõuame relvarahu .... Me kehtestame rängimad sanktsioonid, mida te võite ette kujutada."

Pence'i kantselei tegi omapoolse avalduse, lisades, et asepresident kavatseb väljendada Ühendriikide pühendumust viivitamatu vaherahu saavutamisele ja teha teatavaks läbi räägitava lahenduse tingimused.

Pence'il on kavas kohtuda neljapäeval Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoganiga, et korrata Trumpi seisukohta majandussanktsioonide kehtestamisest Türgile, kuni lahendus on saavutatud.

USA presidendi ootamatu otsus Ühendriikide väed Süüria kirdeosas välja viia jättis kurdide juhitavad Süüria Demokraatlikud Jõud (SDF) Türgi vägede ja nende Süüria liitlaste meelevalda.

Kurdid teatasid, et pärast pealetungi algust möödunud nädalal on laagritest põgenenud sajad äärmusrühmituse ISIS võitlejate sugulased, kuigi Trump väitis, et SDF olevat nad tahtlikult vabaks lasknud.

"Jätkuv vägivald piirkonnas õõnestab rängalt (ISIS-e vastast) kampaaniat, ohustab tsiviilelanikke ja usuvähemusi ning ähvardab kogu piirkonna julgeolekut," märkis asepresidendi kantselei.

"Administratsioon on võtnud kindlalt nõuks säilitada regiooni julgeolek ja tsiviilisikute turvalisus ning tagada ISIS-e võitlejate jätkuv kinnipidamine."

Türgi presidentuuri andmeil Erdogan siiski kohtub Pence'iga

Kuigi Türgi president Recep Tayyip Erdogan kinnitas kolmapäeval, et ei kavatse kohtuda Ankarasse saabuva USA asepresidendi Mike Pence'iga, teatas tema kantselei, et kõnelused leiavad siiski aset. 

"Varem täna ütles President @SkyNewsile, et ei võta vastu täna Ankarasse saabuvat USA delegatsiooni. Ta siiski plaanib kohtuda USA delegatsiooniga, mida juhib @VP (Pence)," kirjutas Twitteris Erdogani kommunikatsioonijuht Fahrettin Altun.

Erdogan ütles varem telekanalile Sky News, et ei kavatse Türki visiidile saabuva Pence'i ja USA välisministri Mike Pompeoga kokku saada.  

"Nad kohtuvad oma ametivendadega. Mina räägin, kui Trump tuleb," ütles ta. 

Turkey's president @RTErdogan tells @AlexCrawfordSky he will not speak with the US Vice President about a ceasefire in Syria during his visit - adding that he will only talk to President @realDonaldTrump.

Follow the latest world news here: https://t.co/l50mLoSc4w pic.twitter.com/o5NjsNzt2r

— Sky News (@SkyNews) October 16, 2019

Ankara: Erdogan kohtub järgmisel nädalal Venemaal Putiniga

Türgi president Recep Tayyip Erdogan kohtub järgmisel nädalal Venemaal Vene presidendi Vladimir Putiniga, teatas Ankara ajal, kui kahe riigi väed on asunud täitma USA vägede lahkumisest jäänud tühimikku Põhja-Süürias. 

Putin võõrustab Erdogani 22. oktoobril Musta mere äärses Sotši kuurordis, teatas Türgi presidendi kantselei avalduses ja lisas, et Erdogan naaseb kodumaale veel samal päeval. 

Putin kutsus Erdogani lähipäevil töövisiidile ja kutse võeti vastu, teatas Kreml teisipäeva õhtul. 

Erdogan: me ei jõua enam Trumpi säutsudel järge pidada

Erdogan kurtis kolmapäeval, et ei suuda enam USA ametivenna Donald Trumpi säutsudel järge pidada.

"Kui vaadata härra Trumpi Twitteri-postitusi, siis me ei suuda enam neid jälgida. Me ei jõua järge pidada," ütles Erdogan Bakuust naastes lennukis ajakirjanikele.

Washingtoni ja Ankara suhteid pingestab viimastel päevadel Türgi sissetung Põhja-Süüria kurdi aladele, millele Trump andis eelmisel nädalal USA sõdurite väljaviimisega rohelise tule.

Koduse pahameeletormi peale tegi Trump seejärel arvukalt vastukäivaid avaldusi, ähvardades kord Ankarat, kord teisi ja väites, et USA-l ei ole Türgi ja kurdide vahelises võitluses mingit rolli.

Ühes tüüpiliselt vastukäivas säutsus kuulutas ta: "Suured sanktsioonid Türgile on teel! Kas inimesed tõesti arvavad, et me peaksime NATO liikme Türgiga sõtta minema? Lõpmatud sõjad lõppevad!"

Trump: kurdid ei ole inglid

USA president Donald Trump halvustas kolmapäeval kurde, öeldes, et Ühendriikide liitlased sõjas äärmusrühmituse ISIS vastu "ei ole inglid". 

Trump, keda on tabanud kriitikatulv kurdide hülgamise pärast Põhja-Süürias, kinnitas ajakirjanikele Valges Majas, et kurdid on väga hästi kaitstud.

"Muuseas, nad ei ole inglid," lisas ta. 

USA esindajatekoda hääletab parteideülese Süüria resolutsiooni üle

USA kongressi esindajatekoda plaanib kolmapäeval hääletada parteideülese resolutsiooni üle, mis vastustab president Donald Trumpi otsust Ühendriikide väed Süüria kirdeosast välja viia.

Meede rõhutab kongressi ülekaalukat konsensust, et Trumpi otsus on kahjustanud USA huvisid piirkonnas ja aidanud selle vastaseid, teiste seas äärmusrühmitust Islamiriik, Venemaa ja Iraan.

Resolutsiooni kohaselt on kongress vastu Ühendriikide vägede taandumisele, mis tõi kaasa Türgi pealetungi Süüria kurdidele, kes on olnud USA peamine liitlane võitluses Islamiriigi vastu selles piirkonnas.

Täpselt samasugune meede tuleb arutusele senatis.

Dokumendis öeldakse, et Türgi peab peatama sõjategevuse Süürias ning et Ühendriigid peavad saatma kurdidele humanitaarabi. Selles nõutakse Trumpilt ka selget ja konkreetset plaani ISIS-e lõplikuks alistamiseks.

Senati vabariiklaste ja demokraatide liidrite hinnangul aga võis USA vägede lahkumine Süüriast põhjustada võimuvaakumi, mis kujutab endast ohtu Ühendriikidele ja selle liitlastele.

Vabariiklaste liider Mitch McConnell meenutas teisipäeval, et varem sel aastal hääletas seesuguse taandumise vastu vetokindel enamus ehk 70 senaatorit. Tema sõnul võimaldas Trumpi samm Türgil Süüriasse tungida, luues võimuvaakumi, mis lausa anub Venemaa sekkumise järele, ning jättes Süüria avatuks Iraanile, mis saab oma haaret takistamatult Iisraeli suunas edasi nihutada.

Erdogan: Süüria režiimi kohalolek Manbijis ei ole Türgile väga halb

Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani hinnangul ei ole Süüria režiimi kohalolek riigi põhjaosas asuvas Manbiji linnas Ankara jaoks väga halb areng, ilmneb kolmapäeval päevalehes Hürriyet avaldatud kommentaaridest. 

"Režiimi sisenemine Manbiji ei ole väga-väga halb (areng) meie jaoks. Miks? Sest see on nende endi maa," lausus Erdogan ajakirjanikele lennukis teel Asebaidžaani.

Süüria presidendi Bashar al-Assadi häälekas vastane Türgi toetab tema kukutamist taotlevaid mässulisi. 

Erdogani sõnul ei kavatse Türgi aga soostuda USA ettepanekuga vahendada vaherahu Süüria põhjaosas, kus Ankara asus läinud nädalal pealetungile kurdi võitlejate vastu.

"Nad nõuavad meit vaherahu väljakuulutamist. Me ei saa kunagi vaherahu välja kuulutada," deklareeris president.

Damaskuse liitlane Venemaa teatas teisipäeval, et Süüria valitsusväed võtsid Türgi piiri lähedal asuva Manbiji linna täielikult enda kontrolli alla. 

"Süüria valitsusel on täielik kontroll Manbiji ja seda ümbritsevate asulate üle," teatas Vene kaitseministeerium avalduses. 

Süürias ja Iraagis äärmusrühmitusega ISIS võitlev USA juhitav koalitsioon on kinnitanud lahkumist Manbiji linnast. "Koalitsiooniväed viivad läbi teadlikku taandumist Süüria kirdeosast. Me oleme Manbijist lahkunud," ütles koalitsiooni pressiesindaja. 

Manbiji asub umbes 30 kilomeetri kaugusel Türgi piirist ning see oli kurdide kontrolli all alates 2016. aasta augustist, kui kurdi väed tõrjusid koalitsiooni toel linnast ISIS-e võitlejad.

Süüria riiklik uudisteagentuur SANA teatas esmaspäeval valitsusvägede sisenemisest Manbiji, mis on kurdide sõjaväenõukogu valduses. 

Süüria väed sisenesid piirkonda kokkuleppel kurdidega, et kaitsta piirkonda Türgi pealetungi eest. Süüria režiim saatis oma väed riigi põhjaossa paari päeva eest kokkuleppel kurdidega, kelle vastu Türgi alustas eelmisel kolmapäeval sõjalist operatsiooni. 

Vabaühendus: Türgi-meelsete mässuliste tules hukkus kaks Süüria sõdurit

Süüria kirdeosas sai teisipäeval Türgi-meelsete mässuliste suurtükitules surma kaks režiimivägede sõdurit, teatas Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus.

Süüria valitsusväed saabusid piirkonda pärast pühapäeval Damaskuse ja kurdide vahel saavutatud kokkulepet, kui USA väed sealt lahkusid ja Türgi relvajõud pealetungile asusid. 

"Kaks Ain Issa lähedal asunud Süüria režiimivägede sõdurit hukkus teisipäeva õhtul Ankaraga seotud mässuliste suurtükitules," märkis Londonis baseeruv vabaühendus. 

Vaatlejad: Süüria sõdurid võitlevad koos kurdidega Türgi vägede vastu

Süüria valitsusväed võitlesid kolmapäeval Põhja-Süüria rindel kõrvuti kurdi vägedega, kuid nädal aega kestnud Türgi sissetungi ei ole nad suutnud peatada, ütlesid vaatlejad.

Kaheksa-aastases Süüria sõjas on tekknud harukordne olukord, kus valitsusväed ja kurdid võitlevad Ain Issa linnast kirdes ühiselt Türgi Süüria käsilastega, teatas vabaühendus Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus.

Suurbritannias baseeruv keskus teatas ägedatest kokkupõrgetest maantee M4 lähedal. Ida-lääne-suunaline maantee ühendab Kirde-Süüria kurdide ala riigi suuruselt teise linna Aleppo ja Vahemere rannikuga.

Süüria väed sisenesid piirkonda pühapäeval kokkuleppel kurdidega, et kaitsta seda Türgi pealetungi eest.

Valitsusväed on saadetud Manbiji, Tal Tamrisse, Ain Issasse ja Tabqasse, kust nad 2012. aastal taandusid.

Venemaa eriesindaja Süürias Aleksandr Lavrentjev ütles, et Türgi ja Süüria ametnikud on ühenduses omavahelise kokkupõrke vältimiseks, sest see oleks "lihtsalt lubamatu".

Türgi toetub pealetungil peamiselt endistele Süüria mässulistele, kes saavad Ankaralt relvi ja raha.

Ankara: operatsioonis "Rahu allikas" on neutraliseeritud 637 sissi

Türgil on alates operatsiooni "Rahu allikas" algusest Kirde-Süürias õnnestunud neutraliseerida 637 sissi, edastas kolmapäeval ajaleht Daily Sabah viitega kaitseministeeriumi andmetele.

Seda, kui paljud neist on tapetud ja kui paljud vangi võetud, ei täpsustata.

Varem teatas Türgi kaitseministeerium 550 terroristi neutraliseerimisest.

Türgis peeti kinni 200 Süüria-operatsiooni vastustajat

Türgi politsei on pidanud kinni ligi 200 inimest, kes on ilmutanud sotsiaalmeedias vastuseisu nädala eest alanud sõjalisele operatsioonile Põhja-Süüria kurdide vastu, teatas riiklik uudisteagentuur Anadolu kolmapäeval.

Kinni on peetud 186 inimest, neist 24 on ametlikult vahi alla võetud, täpsustas agentuur.

Nüüdseks on 78 inimest vabaks lastud, kuid 40 kontrollitakse ja ülejäänute suhtes on algatatatud menetlus.

"Terroristliku propaganda" eest kinni peetute hulgas on kurdi Rahvademokraatliku Partei (HDP) kaasesimehed Sezai Temelli ja Pervin Buldan.

Sajad Süüria kurdid on põgenenud Iraaki

Viimase nelja päeva jooksul on umbes 500 kurdi pagenud Põhja-Süüriasse tunginud Türgi vägede eest üle piiri Iraagi Kurdistani, teatasid ametnikud kolmapäeval.

Põgenikud on leidnud varjupaiga Iraagi autonoomses kurdi piirkonnas, ütles piiriprovintsi Dohuki ametnik.

Iraagi Kurdistanis on juba üle miljoni iraaklase, kes põgenesid 2014.-2017. aastal äärmusrühmituse ISIS eest.

Piirkonnas tegutseva vabaühenduse sõnul on nad olnud valvel alates 9. oktoobrist, mil Türgi väed Põhja-Süüriasse sisenesid.

Laupäeva hommikul sisenes Iraagi Kurdistani 182 Süüria kurdi, et pääseda pommirünnakute eest Kirde-Süürias, teatas Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon (IOM).

Dohuki provintsi humanitaarabijuht Ismail Ahmed ütles, et tegemist on juba Iraagis elavate Süüria kurdidega, kes olid sugulaste juures, kuid tulid pommitamise tõttu tagasi.

Kreml: Putin arutas Erdoganiga Süüria konflikti, kutsus ta visiidile

Vene president Vladimir Putin arutas Türgi riigipea Recep Tayyip Erdoganiga Süüria konflikti ja kutsus teda lähiajal Venemaad külastama, teatas Kreml teisipäeva hilisõhtul.

Putin kutsus Erdogani lähipäevil töövisiidile, ütles Kremli pressiteenistus kahe presidendi telefonivestluse kohta ja lisas, et kutse võeti vastu.

Eksperdid: Türgi väljaheitmine NATO-st on vähetõenäoline

NATO-sse kuuluva Türgi sõjaline operatsioon Süürias on toonud alliansi liikmete seas kaasa pingeid, kirjutas kolmapäeval Associated Press. 

Sellest hoolimata ei heideta Türgit tõenäoliselt 29-liikmelisest ühendusest välja. Mitte ükski riik pole varem NATO-st välja astunud, samuti pole ühtegi liiget alliansist välja sunnitud. 

Türgil on NATO suuruselt teine sõjavägi USA järel ning samuti on Türgi asukoht Bosporuse väinal strateegiliselt oluline. Seda enam, et Mustal merel asub Vene laevastik. 

NATO riigid kasutavad Türgi Incirliki õhuväebaasi operatsioonide jaoks Lähis-Idas ning USA-l on õhuväebaasis tuumarelvad. 

"Ma arvan ausalt öelda, et on parem, kui Türgi on NATO-s kui et ta ei ole NATO-s. Minu arvates on tähtis, et nad kuuluvad meie perekonda ja vestlustesse. Ma arvan, et nendega on nii kergem tööd teha, kuid me ei tohi ka käituda, nagu seda poleks juhtunud," ütles Norra peaminister Erna Solberg teisipäeval, viidates Türgi pealetungile Süürias. 

Türgi suhteid NATO-ga on halvendanud ka Vene raketisüsteemide S-400 ostmine, mida peetakse ohuks NATO julgeolekule ja USA-s ehitatud sõjalennukitele F-35. Samuti alustasid Türgi võimud ohvitseride massilist karistamist pärast riigipöördekatset 2016. aastal. Mitmed kõrged Türgi sõjaväelased otsisid seetõttu teistes NATO riikides varjupaika. 

"Hetkel on see suurim poliitilis-sõjaline väljakutse, millega allianss peab silmitsi seisma," ütles Saksa Marshalli Fondi mõttekoja asepresident Ian O. Lesser.

"Ilmselgelt pole see eksistentsiaalses mõttes samal tasemel Venemaa heidutamisega kohtades nagu Baltimaad või Musta mere ümbrus. Kuid poliitilise kriisi mõttes liidu siseselt ja võimaliku julgeolekukriisina on see teemade seas väga-väga kõrgel kohal," ütles ta. 

NATO peasekretär Jens Stoltenberg on ärgitanud Türgit näitama üles vaoshoitust ning välistama uue humanitaarkriisi puhkemist pärast rohkem kui miljoni süürlase pagemist Euroopasse kodusõja tõttu viimastel aastatel. Avalikult pole Stoltenberg Põhja-Süürias relvarahule kutsunud, kuid tahab, et Ankara keskenduks piirkonnas äärmusrühmitusele Islamiriik (IS).

NATO kaitseministrid kohtuvad 24.-25. oktoobril Brüsselis.