Sakkov: Süüriasse tunginud Türgi ei saa käivitada NATO artikkel 5 ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Süüria põhjaossa väed saatnud Türgi ei saa taotleda oma NATO liitlaste abi, kui satub lahingusse Süüria vägedega, ütles Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Sven Sakkov.

"Türgi ei saa NATO artikkel 5 rakendamist nõuda, kui teda ennast ei ole rünnatud, vaid tema ise on rünnanud Põhja-Süüriat. Ehk et Süüria ei ole viinud oma vägesid Türki, vaid Türgi on viinud oma väed Süüriasse. Nii, et see selles kontekstis see kõne alla tulla ei saa," rääkis Sakkov usutluses ERR-ile.

NATO alusdokumendiks oleva Washingtoni lepingu artikkel 5 ütleb, et relvastatud rünnakut ühe liitlase vastu käsitletakse rünnakuna kõigi vastu ja selle puhul asuvad teised lepinguosalised rünnatud lepinguosalist abistama, sealhulgas relvajõudude abil.

Türgi alustas eelmisel nädalal, pärast seda, kui USA president Donald Trump otsustas Süüria põhjaosast oma väed ära tuua, seal sõjategevust, et luua piiri ääres enda sõnul turvatsoon, mille abil Kurdide rahvakaitseüksused (YPG) ja Süüria Demokraatlikud Jõud (SDF) Türgist eemal hoida. Seepeale asusid kurdid koostööle Süüria presidendi Bashshar al-Asadi vägedega, kellele on toetust avaldanud ka Venemaa ja Iraan.

Euroopa Liidu välisministrid mõistsid esmaspäeval tehtud ühisavalduses Türgi sõjalise tegevuse Kirde-Süürias hukka ning kinnitasid, et on valmis piirama relvaeksporti Türgisse.

EL ja Türgi suudavad mõlemad teineteisele haiget teha

ERR-i ajakirjaniku Mall Mälbergi küsimusele Euroopa Liidu ja Türgi suhetest tõdes Sakkov, et mõlemal poolel on tugevad hoovad teise mõjutamiseks.

Sakkov meenutas, et Türgi president Recep Tayyip Erdogan on ähvardanud Euroopa Liitu oma piiride avamise ja Türgis viibivate miljonite pagulaste lubamisega läände.

Samas on Euroopa Liidul aga tugevad majandushoovad Türgi mõjutamiseks, lisas Sakkov.

"Türgi väliskaubandusest 80 protsendi käib Euroopa Liiduga ja kui läheks tõsiseks vastastikuseks arveteklaarimiseks, mis puudutab ka majandusküsimusi, siis siin on Türgi kindlasti kaotajaks," rääkis Sakkov. Ta meenutas ka aastatagust juhtumit, kus USA kehtestas ühe oma pastori Türgi vanglast välja saamiseks sellele mõned sanktsioonid, mille peale kukkuks Türgi liiri kurss kolmandiku.

"Ma loodan, et Türgi juhid kalkuleerivad, mis hoovad, eelkõige majandushoovad on Euroopa Liidul olemas. Selle ähravduse olemasolu osundab sellele, et Euroopa Liit peaks ühiselt ja tugevamalt oma piire kaitsma. See ei ole ainult konkreetsete üksikute riikide mure," rääkis Sakkov. "Mõlemal poolel on tugevad hoovad teineteise mõjutamiseks," tõdes ta.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: