Veterinaar- ja toiduamet selgitas, et selleks peaks ettevõtjad oma andmeid ligipääsetavaks muutma, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Viimasel ajal on ilmnenud, et toit võib tappa, ja seda hoolimata rangetest ohutusnõuetest. Kuid toidukäitlejad kurdavad, et nõuete nimistu on nii pikk, et seal võib hõlpsasti nii mõnigi punkt kahe silma vahele jääda.

"Igasugused toiduhügieeninõuded - on palju bürokraatiat ja paberimajandust. Nende ise tegemine, mida ma esimese restorani puhul ka tegin, võttis aega nädalaid," kommenteeris Nuface Hiina restorani omanik Kristjan Veges.

Näiteks suitsuliha väiketootja peab veterinaar- ja toiduameti nõuete järgimiseks läbi töötama terve raamatu, ütles toiduohutuse nõustaja.

"Jõuan juhenditeni, siis näen, et nendele ettevõtetele kehtib 17 juhendit. Teen juhendid lahti - 377 lehekülge, mida nad peavad läbi lugema, aru saama ja nõudeid täitma," selgitas Fooddocs asutaja ja toidutehnoloog Katrin Liivat.

Toidukäitlejaid aitavad toiduohutuse nõustamise firmad. Katrin Liivat näitas "Aktuaalsele kaamerale" arvutiprogrammi, mis sõelub reeglistikust välja need nõuded, mis kehtivad konkreetsele ettevõtjale, kuid tulevikus ka tarbijale.

Liivat märkis, et sarnaselt e-maksuametile võiks olla ka e-toiduamet. "Iga klient saaks minna ükskõik millisesse poodi või söögikohta, seal on qr-kood seina peal ja ta saaks kontrollida, kas see ettevõte vastab nõuetele. Kuidas on ta külmikute temperatuur, kas tal on analüüsid tehtud," rääkis ta.

Veterinaar- ja toiduamet tunnistas, et sellist süsteemi tõesti Eestis veel ei ole.

"Mõnedes riikdes on sellised süsteemid üles ehitatud, aga see eeldab ka seda, et kõik need käitlejad on nõustunud oma andmeid sellisesse ühtsesse andmebaasi andma," lausus veterinaar- ja toiduameti toidukäitlemise järelevalve juhtivspetsialist Jaana Oone.

Veterinaar- ja toiduameti toiduteabe veebilehel on lihtsustatud vormid mõnedele toidukäitlejatele küll olemas - täidetavad enesekontrolli plaanid pagari-, puu- ja köögiviljatoodete sektorile.