Maaeluminister andis 2. oktoobril "Aktuaalsele kaamerale" intervjuu, milles kommenteeris tekkinud listeeriaskandaali.

"Ma ei tea, mismoodi jõudis see info avalikku meediasse, et selline vaidlus on neil omavahel kohtus käimas, aga kindlasti, kui see on lekkinud VTA poolt, siis see on nende viga," ütles Järvik.

"Kohus peab siin tegema otsuse ja see, et siin ei ole ühtegi sellist tõendit, et inimesed on kannatada saanud, on selle asja aluseks. /…/ Sellepärast on mul õigus praegu vahele sekkuda ja paluda seda, et peale kohtuotsust räägitakse sellest meedias, kas Vetevool on süüdi või ei ole," lisas ta.

"Pealtnägija" hinnangul ajas minister teadmatusest või meelega häma. Poliitiku jutust jääb mulje, nagu oleks käigus kohtuasjad, kus tuvastatakse lihtsalt öeldes seda, kas kala mürgitas inimesed või mitte. Tegelikult vaidlustas tehas kohtus veterinaar- ja toiduameti ettekirjutused tehnilisest küljest.

"Sellepärast, et ta võttis valesti kauplusest proove. /…/ Mul pole midagi teha, ma pean /.../ VTA ettekirjutusele alluma, kuid samas, me oleme kohtus nende ettekirjutustega ja meil on absoluutne õigus ja ma olen täiesti kindel, et me võidame kohtus neid, sest need on ebaseaduslikult tehtud," selgitas M.V. Wooli juhataja Mati Vetevool 20. septembril "Pealtnägijas".

Seda võiks pidada ministri ühekordseks keelevääratuseks, kui see poleks pikemaajaline muster. Listeeriateemalisi lugusid ette valmistades küsis "Pealtnägija" teabenõuetega välja hulga ministeeriumi ja VTA kirjavahetust ning selgub, et juba 26. juulil ehk kaks kuud enne skandaali puhkemist saatis minister Järvik oma alluvatele 19 küsimusest koosneva üksikasjaliku päringu, mis ilmselgelt toetub firma väidetele.

"Ma ei oska nüüd nimetada seda survestamiseks, aga vaieldamatult, arvestades probleemideringi, on minister meie poole pöördunud täiendavate küsimustega, et aru saada, mida me teeme, kuidas teeme ja miks me teeme," kommenteeris veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda.

Ministri järelevalve ei piirdunud kirjavahetusega, vaid 13. augustil toimus ministeeriumis kohtumine, kus osalesid Järvik, M.V. Wooli esindajad ja VTA ametnikud.

M.V. Wooli juhataja Mati Vetevool väitis 20. septembri "Pealtnägijas", et ta ei survestanud VTA-d läbi ministeeriumi.

"Ei, absoluutselt ei. Absoluutselt ei. Ma tõlgendan seda lihtsalt, et ma palusin ministeeriumi abi, et VTA kohtleks võrdselt meie firmat ja teisi firmasid. Me oleme teinud tuhandeid proove, teised Eesti firmad pole teinud kambas kokku ka nii palju proove. VTA ütleb, et ka teistel on nulltolerants. Aga meil on andmeid, et teistel on täpselt samamoodi listeeriaproovid sees," rääkis Vetevool.

Augustikuine kohtumine päädis ministri nõuandega enda alluvad kohtusse anda. "Minu järeldus on see, et siin laua taga kokkuleppele ei jõuta, et ma ei oska muud öelda, et kohus võib need otsad siis lahti siduda või jõuda otsusele, mismoodi edasi," põhjendas Järvik 7. oktoobril "Aktuaalsele kaamerale".

Kohtuvaidluse taustal paistab veel veidram, et kui 2. septembril saatis nõunik Maido Pajo ministri palvel järjekordse päringu VTA-sse, siis pani ta koopiareale kalatehase advokaadi.

Kui VTA viitas seadusele, et tegemist peaks olema asutusesisese kirjaga, vastas nõunik: "Allar Jõks kui advokaat on asjaga seotud ettevõtte ametlik esindaja ning temale kehtivad seadusest tulenevalt kõik konfidentsiaalsusnõuded. Tegemist ei ole kõrvalise, kolmanda isikuga."

"Seda ei oska kommenteerida, see on meile endale olnud ka üllatav," sõnas Kalda selle peale.

2. oktoobril ehk nädal pärast skandaali algust ilmus pressiteade, kus Järvik teatas, et peab lubamatuks meedias toimuvat avalikku hukkamist ja et ametnikud, kes on sellisele "õigusvälisele paralleelmenetlusele" kaasa aidanud, peavad tunnetama vastutust.

8. oktoobril küsis "Esimese stuudio" saatejuht Järvikult, kelle eest minister rohkem seisab, kas kalatootja või rahvatervise ja toiduohutuse eest.

"Toiduohutus ikka ennekõike, ma juba ütlesin seda ja nii see jääb. Samas, me peame tagama meie kalatoodete tootmise ja see, kui me kuulutame sellest ilma põhjenduseta laialt meedias, rikub kogu meie kalatoodete turu maine," vastas Järvik.

Mure toiduainetööstuse pärast on maaeluministri puhul igati mõistetav. Samas tekitab küsimusi faktide mitte valdamine või eitamine veel kaks nädalat pärast skandaali algust.

"Mina ei ole selliseid proovivastuseid näinud, kus on viiekordselt ehk 500 ühikut nagu te praegu väidate," sõnas minister "Esimeses stuudios".

Faktid piirmäärade mitmekordsest ületamisest, mida Järvik enda sõnul näinud polnud, pärinevad Euroopa toiduohutusameti ning haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse ühisest raportist, mille VTA saatis ministrile juba 7. augustil. Lisaks on uuring veebis kõigile kättesaadav juba juunist.

"Pealtnägija" hinnangul ei lugenud Järvik alluvate vastuseid või jättis seal leiduvad tõendid lihtsalt kõrvale ning järgis tootjafirma retoorikat. "Pealtnägija" Järvikult endalt selgitust küsida ei saanud, sest minister keeldus korduvalt intervjuust.

M.V. Wooli kõrval on probleeme ka teistel

M.V. Wooli kalatehasel ja tema esindajatel on palju vastuargumente, aga vähemasti ühes on neil õigus – nad ei ole ainsad, kellel on probleeme.

"Pealtnägija" küsis teabenõudega terviseametilt välja kõik viimaste aastate jooksul Eestis registreeritud listeeriajuhtumite bakteritüved ja selgub, et eksisteerib veel üks ja tundub, et isegi ohtlikum bakteritüvi.

Kui kurikuulus bakteritüvi ST1247, mida seostatakse M.V. Wooliga, põhjustas Eestis üheksa haigestumist ja kolm surma, siis teadlased tuvastasid ka teise bakteritüve - ST87 -, mis põhjustas ainuüksi Eestis 40 haigusjuhtu ja kuus surma, neist kaks veel sel aastal.

"Esimest korda saime teada selle aasta juunikuus, kui tuli nakkushaiguste ennetamise keskuse raport selle kohta, et Eestis on paralleelselt listeeriatüvele ST1247 avastatud ka ST87," kinnitas terviseameti peadirektori asetäitja tervisekaitse alal Jelena Tomasova.

Amet lisas, et ST87 eelmise aasta 19 juhtumit said teatavaks augustis ja selle aasta 11 nakatunut oktoobris. Paratamatult tekib küsimus, et kui kuskil on liikvel bakteritüvi, mis on nakatanud rohkem inimesi kui ST1247, siis miks avalikkus sellest midagi varem kuulnud ei ole.

"Sellepärast, et me ei tea veel leviku faktorit, me ei tea, millega see on, millega võib seostada, kas toiduainetega või selleks on mingi muu põhjus," põhjendas Tomasova.

"Probleem on selles, et sellele tüvele, mis leitud on, ei ole meil VTA laboratooriumi andmetel veel toiduvastet ehk meil on seni puudunud ja puudub ka praegu võimalus mingisuguste meetmete ja toimingute kavandamiseks, rakendamiseks ja seega pole meil ka olnud võimalik tarbijat informeerida, et võimalikust allikast saaks hoiduda," selgitas veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda.

Samas hoiatab terviseamet avalikkust, kui liikvel on eriti ohtlik gripiviirus ja seepärast jääb arusaamatuks, miks listeeria puhul on käitutud teisiti.

"Seda küll, aga listerioosi puhul on üldsoovitused meie kodulehel avaldatud. ST87 puhul me ei ole seda teinud, sest tegelikult inimese jaoks ei ole vahet, on see ST1247 või ST87 või ST6. Inimese jaoks on oluline teada, mida ta peab tegema ja kes peab tegema selleks, et mitte nakatuda listerioosi," rääkis Tomasova.

Ka arst tuletas meelde, et riskigruppi kuuluvad inimesed - vanurid, nõrgenenud immuunsusega inimesed, vähihaiged ja rasedad - peavad lihtsalt toorest lihast, kalast ja piimast hoiduma. Samas tuleks olla tähelepanelik ka toorete toiduainete käitlemisel.

"Kui külmkappi panna toortoit, siis tavaliselt inimesed kõik võivad seda süüa, aga seda ei või jätta toatemperatuurile seisma. Kui on suured pakendid, siis on eriti ohtlik - kogu pakendit ei tarbi ära, vaid panete külmkappi tagasi ja listeeriabakterile külmkapi temperatuur suurepäraselt sobib ning ta hakkabki seal hästi kiiresti paljunema. Järgmisel toiduportsjonil te saate juba suure hulga listeeriat oma organismi ja teil tekib tõsine haigus," selgitas Ida-Tallinna keskhaigla nakkushaiguste arst Aino Rõõm.

Terviseamet ja VTA kinnitasid, et nad pole käed rüpes istunud ning kohe, kui uuest tüvest teada saadi, asuti tegutsema ja otsima allikat, kust bakter pärineb. Küsitletud on haigeid ja uuritud, mida nad sõid, sest listeeria on üldjuhul toidutekkeline.

"Pealtnägija" küsimusele, kas VTA on käitunud M.V. Wooliga ülekohtuselt, kui tegelikult võib kusagil olla firma, millel on veel rohkem ohvreid, vastas Kalda: "ST1247 puhul on tegemist tõestatud puhangutüvega ja siin ei saa kindlasti ei ettevõtja ega ka VTA poolseid kaitsemeetmeid alahinnata."

Viimati keeras kogu juhtumile vinti peale maaeluministri erakonnakaaslane, end bakterigeneetikuks nimetav Peeter Ernits, kes teatas, et VTA juhid on M.V. Wooli konkurentide ülesannet täitvad kasulikud idioodid.