Europarlament andis Simsonile rohelise tule
Eesti Euroopa Komisjoni volinikukandidaat Kadri Simson näitas Euroopa Parlamendi kuulamisel energeetikavaldkonnas orienteerumist, aga mitte veenvat poliitilist visiooni. Parlamendifraktsioonid andsid pärast esialgset kahtlemist talle siiski rohelise tule ja lisaküsimusi esitama ei hakka.
Kadri Simsonil tuli selgitada eelkõige seda, kuidas Euroopa energeetikas kliimaneutraalsuseni jõuda ja mida see majanduslikult tähendab, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Teravaimad küsimused puudutasid Eesti ja Kadri Simsoni isiklikku poliitilist pühendumust.
"Eesti oli kliimaneutraalsuse eesmärgi vastu Euroopa Liidu ülemkogul ja sellel olid tagajärjed New Yorgis. Euroopa Liit ei saanud näidata pühendumust kliimaneutraalsuse saavutamisel ja ma tahaksin mõista teie isiklikku rolli selles küsimuses," küsis Euroopa Parlamendi Rahvapartei (EPP) fraktsiooni liige Peter Liese Simsonilt.
"Eesti positsioon ei olnud selle vastu. Eestil oli lihtsalt vaja rohkem aega oma protseduurideks ja üks sellest oli mõjuhinnang, mida me peame tegema, et jõuda kliimaneutraalsuseni 2050. aastaks. Kui te küsite minu isikliku pühendumuse kohta, siis jah, ma toetan kliimaneutraalsust," vastas talle Simson.
Simson ei suutnud mitte kõiki parlamendiliikmeid oma vastustega veenda.
"Ta ei näidanud suunda. Ta oli väga ebakindel mõnedes küsimustes, mõnedele küsimustele ta isegi ei vastanud. Mul on kahtlusi. Ma ei arva, et tegemist oleks kindla tagasilükkamisega parlamendi poolt, aga meil on vaja asja arutada
ja võib-olla me vajame lisaselgitusi," kommenteeris Liese.
EPP fraktsioon tunnistas, et arvamused Simsoni suhtes olid lahknevad, kuid kokkuvõttes oli tema esinemine rahuldav. "Kuigi hinnangud on vastakad, siis peab EPP fraktsioon volinikukandidaadi Kadri Simsoni kuulamist üldiselt vastuvõetavaks - muu hulgas seeõttu, et meil on temaga energiapoliitikas ühiseid arusaamu," ütles EPP fraktsiooni esindaja Christian Ehler.
"EPP fraktsioon toetab Euroopa Liidu energialiidu eesmärke, mis toovad kõigile turvalise, puhta ja taskukohase energia. Me toetame ka õigust, et iga EL-i liikmesriik saaks otsustada oma energiaallikate valiku üle - see on tähtis punkt, mida Kadri Simson toetas," lisas Ehler.
Keskerakonna esimees, peaminister Jüri Ratas loodab, et Von der Leyeni Komisjon saab novembrist sisulist tööd alustada.
"Mul on väga hea meel, et Kadri Simsoni kandidatuur Euroopa Komisjoni energiavoliniku ametikohale on leidnud toetust europarlamendi liikmete poolt. Loodan, et tulevane komisjoni koosseis saab Ursula Von der Leyeni juhtimisel astuda ametisse peatselt ning novembrist alustada juba sisulist tööd," kirjutas ta sotsiaalmeedias.
Epp Ehand: Simsoni esinemine jäi rabedaks
ERR-i Brüsseli korrespondent Epp Ehand rääkis neljapäeva õhtul "Aktuaalsele kaamerale", et parteid ei olnud Simsoni suhtes kiuslikud ja küsisid küsimusi tema valdkonna ehk energeetika kohta.
"Samuti ei olnud Simsoni isiku pihta väga teravaid küsimusi. Kõige teravam nurk oligi see, kuivõrd veenev ta on oma uues rollis, kuna tuleb riigist, kes pole oma energiasektori reformimisele, kliimaeesmärkide täitmisele seni liiga palju tähelepanu pööranud. See oli võib-olla kõige kriitilisem moment," lisas ajakirjanik.
Ehandi hinnangul kujunes Simsoni esinemine ettevaatlikuks ja rabedaks. "Kadri Simson küll rääkis asjadest, energeetitkast, näitas, et teab teemat, aga kes on Kadri Simson poliitiku ja inimesena, seda ta suutis liiga vähe sisse panna ja võib-olla seetõttu ei olnud paljude parlamendiliikmete jaoks veenev," rääkis Ehand.
"Samas ma mõtlen, et lõpuks tuli heakskiitev otsus. Võib-olla, kui saadikud läksid saalist ära, meeleolu lahtus ja võib-olla nad mõtlesid, et kas peab karistama kogenematust ja närveerimist, mistõttu esinemine ei tulnud võib-olla nii hästi välja kui oleks võinud. Valesti ega halvasti midagi Simson ei öelnud," lisas ta.
Simson tunnistas, et pinge mõjutas tema esinemist
Euroopa Parlamendi tööstuse ja energeetikakomisjonis (ITRE) neljapäeval kuulamisel käinud Euroopa Komisjoni energiavoliniku kandidaat Kadri Simson tunnistas ERR-ile, et pingeline olukord mõjutas tema esinemist.
"Tunne on see, et mulle on mitme nädala jooksul räägitud, milleks peab valmis olema. Aga siis, kui sa seal oled, saad aru, et sa ei ole selleks üldse valmis, kuigi sa oled pingutanud ja valmistunud," tõdes Simson.
"Ma isegi ei oska öelda, kas mu püüdlikkus oleks mul võimaldanud niimoodi tulla nagu mulle tundub, et oleks pidanud tulema. Oleks pidanud tulema selgete statement'idega - pole tähtis, mida küsitaks, sul on statment (väljaütlemist vajav seisukoht - toim.)," tõdes ta.
Simsoni esinemist kommenteerinud Eestist valitud Euroopa Parlamendi saadikud leidsid, et Keskerakonna poliitik oli pisut kuiv ning kohati ebakindel.
Kaljurand: ei jäänud tunnet, et ta seda kohta väga tahab
Juba kuue volinikukandidaadi esinemist jälginud sotsiaaldemokraat Marina Kaljurand ütles, et tema hinnangul oli Simson nendest ilmselgelt kõige vähem kogenud.
"Ta oli kõige rohkem pinges, mida näitas sõnade otsimine, pikad pausid ja see, et ei mahtunud vastamisel ajaraamidesse, kuigi kõik olid ju ette teada ja ette valmistatud teemad, kui palju on aega vastusteks," rääkis Kaljurand ERR-ile.
"Võib-olla see tunne, millega ma lahkusin, oli see, et ma ei ole kindel, et kõik saalis olnud läksid siit ära tundega, et Kadri Simson tahab saada volinikuks, et ta on pühendunud, ette valmistunud, ta tahab seda ametit - vaat seda kindlust, seda jõulisust, seda enesekindlust mina siin saalis ei tundnud," tõdes Kaljurand.
Tema hinnangul olid Simsonile esitatud küsimused keerulised ja mõnele neist vastas ta väga hästi. "Samas ta jättis paar väga head küsimust kasutamata - kui talt küsiti mitu korda: aga mida teie isiklikult arvate kliimaneutraalsusest ja mida te arvate sellest, et Eesti jäi suvel Euroopa Ülemkogul vähemusse (kui ei soovinud ühineda lubadusega saavutada 2050. aastaks kliimeneutraalus - toim.)," rääkis Kaljurand.
"Energeetikavolinikul ei olegi teist vastust kui, et jah, toetan," leidis sotsiaaldemokraat.
Hiljem tehtud avalduses Simson siiski kinnitas, et pooldab kliimaneutraalsuse saavutamist Euroopas 2050. aastaks.
"Ma ei tea ka, miks ta ei vastanud küsimusele Vene gaasi või Valgevene tuumaelektrijaama kohta - ka need on küsimused, millele oleks saanud selgelt vastata," lisas Kaljurand.
"Ma saan aru, et loomulikult olid talle ette antud ka Ursula von der Leyeni poolt piirid, mille raamidesse ta pidi jääma, aga ma oleksin ka oodanud rohkem jõulisi, selgeid seisukohavõtte," lisas ta.
ERR-i ajakirjaniku Epp Ehandi küsimusele, kas Simson esines väga poliitikuna, vastas Kaljurand, et Simson on ju elukutseline poliitik, olles olnud poliitikas praktiliselt kogu oma teadliku elu. "Aga võib-olla on vahe olla poliitik Eesti mõttes, olles väga pikalt ka opositsioonis, ja olla poliitik, kõneleja Euroopa Liidus. Need on tõepoolest erinevad poliitikud," tõdes Kaljurand.
Kommenteerides oma saadikurühma liikmete seisukohti tõdes Kaljurand, et kui ta neljapäeva hommikuni oli kindel, et kui Euroopa Parlament soovib läbi kukutada ka mõne liberaali, siis on see Prantsuse kandidaat Goulard. "Aga praegu ma enam selles nii kindel ei ole," tõdes Kaljurand.
Ansip: Simson läbis kuulamise, aga oleks võinud kindlam olla
Simsoniga samasse poliitilisse gruppi Uuenev Euroopa kuuluv Euroopa Parlamendi liige Andrus Ansip ütles, et tema hinnangul läbis Simson kuulamise edukalt.
Samas tunnistas Ansip, et tema hinnangul ei olnud saadikutel seekord plaani Simson läbi kukutada.
"Üldiselt oli ta ju teema päris hästi omandanud, faktooloogiat ta ju valdas. Aga emotsiooni oleks pidanud rohkem olema. Ja konkreetsust, poliitilisi hoiakuid," ütles Ansip ERR-ile.
"Printsiibid, millest lähtudes ta kavatseb volinikuna tegutseda, jäid pisut häguseks," lisas ta. "Oleks tahtnud näha rohkem poliitikut ja vähem ametnikku, kes teemasid hästi valdab - ehk siis need seisukohad oleksid pidanud olema selgemad," rõhutas Ansip.
Ansipi sõnul ei olnud näha mingit plaani Simsonit kuulamisel rünnata. "Sellel auditooriumil ei olnud eesmärki Kadri Simsonit kuidagi eriliselt grillida, seda näitab juba võrdlus eilse Sylvie Goulard'i kuulamisega, kus kogu saal ja kõrvalsaal olid täis ja alustati kohe isiklike ja rahateemaliste küsimustega ja üldsegi mitte portfelli puutuvatega. Täna midagi sellist ei olnud," rääkis Ansip, viidates, et saalis oli rohkelt vabu kohti.
"Kadri kiituseks võin öelda, et ta oli koolitükid hästi ära õppinud ja teemasid ta tegelikult valdas," ütles Ansip. "Ma arvasin, et talle sai saatuslikuks see, et ta kuulas liiga palju neid, kes teda briifisid," lisas Euroopa Komisjoni endine volinik Ansip ning meenutas, kuidas viis aastat tagasi teda ette valmistati.
"Mäletan seda, kuidas ametnikud mind briifides soovitasid mitte liiga palju lubada ega teatud teemasid puudutada. Tegelikult poliitik ei pea kuulama seda, mida ametnikud arvavad, mida võib või mida ei või käsitleda. Poliitikul on oma ilmavaade, omad printsiibid. Kadri esinemine täna oli paraku selline, et ta ei suutnud inimesi veenda, et tal ei olnud seda sära silmades. Nagu ka Marina Kaljurand ütles - et mina olengi see õige, mina teengi selle asja ära," tõdes Ansip.
Tema hinnangul püüdis Simson olla väga korrektne, mitte kedagi solvata. "Aga kui poliitikas üritad kõigile meeldida, siis ei saa kellegi toetust. Minu silmis ta kuulamise kindlalt läbis, selles pole mingit kahtlust," rõhutas Ansip, aga lisas, et Simson jättis mitu korda kasutamata võimaluse vastata lihtsatele küsimustele, mis kõigile oleks sobinud, tuues näiteks Nord Streami teema või süsinikulekke käes kannatava tööstuse toetamist.
Toom: rohkem naeratust!
Ka Simsoni erakonnakaaslane, Keskerakonna juhatuse liige Yana Toom leidis, et Simson läbis kindlasti kuulamise edukalt, küll aga oleks ta oodanud Simsonilt rohkem emotsioone.
"Millest mina puudust tundsin, oli Kadri naeratus. Kadri suudab oma naeratusega inimesi jalust niita," ütles Toom. "Ma arvasin, et teen juba plakati, et "Naerata, Simson!"" rääkis Toom.
Toom leidis samas vastupidiselt Ansipile, et Simson ei oleks pidanud väga polariseerivate seisukohtadega välja tulema, kuna Euroopa Liidu põhimõte on konsensuse leidmine, mitte lõhestamine.
Paet: Simson jääb erinevate jõukatsumiste keskele
Uueneva Euroopa fraktsiooni liige Urmas Paet rääkis, kuidas Simson jäi kahe erineva teema - parteidevahelise jõukatsumise ning kliima- ja energeetikaküsimuste mõjuvälja.
Kuna sotsiaaldemokraatide ja Euroopa Rahvapartei (EPP) saadikurühmadest oli Rumeenia ja Ungari kandidaadi läbikukutamisega ohver leitud, siis on võimalik, et need fraktsioonid püüavad nüüd ka mõne Uueneva Euroopa poliitpere liikme läbi kukutada, selgitas Paet.
"Sellest mõttes, ilmselt ei taheta ka Uueneva Euroopa saadikurühma rahule jätta ja selles kontekstis on ohver prantslane Sylvie Goulard, kelle kuulamine oli eile ja kelle puhul lisandub erakondadevahelisele konkurentsile ka võimalus (Prantsuse presidendile Emmanuel) Macronile koht kätte näidata. See on see kontekst," rääkis Paet.
"Selles osas Eesti valitsuse esitatud kandidaadil läks hästi, sest meie poliitilisest rühmast oli poliitiline ohver Prantsuse kolleeg Goulard," lisas Paet.
"Ja edasi tulebki mängu sisu, kus on algusest peale selge, et energeetika, mis on väga tihedalt seotud keskkonnaga ja kliimapoliitkaga, on väga vastuoluline ja keeruline portfell. Ja kuulamistel minu subjektiivne mulje oli, et küsimused tulevad keerulisemad, aga ei tulnud. Ka see räägib seda keelt, et ei olnud erilist poliitilist motivatsiooni kiusata või puntrasse ajada kandidaati. Ma arvasin, et tulevad mõnevõrra keerulisemad lood," tõdes Paet.
Simsoni vastuste sisu osas leidis Paet, et kui volinikukandidaat oleks oma vastustega väga konkreetseks läinud, oleks see võinud suuremat vastasseisu tekitada. "Mida konkreetsem oled, siis tekitad ka rohkem vastaseid, kes ei ole sinu vastustega rahul sisuliselt. Ega nii keerulises teemas nagu keskkond ja energeetika ei oleks häid vastuseid olnudki, mis oleks rahuldanud suurt enamust," rääkis ta.
"Aga inimlik, emotsionaalne, subjektiivne - siin on ilu vaataja silmades," lisas Paet Simsoni esinemise kohta.
Paet leidis samas, et kogu Eesti volinikukandidaadi määramise protsess on ebasobiv ning ainult võimuloleva erakonna poliitkute seast kandidaadi otsimisega jätab Eesti-sugune väikeriik kasutamata võimaluse saata Euroopa Komisjoni mõni tõeline oma ala asjatundja.
Toimetaja: Merili Nael