Ursula von der Leyeni komisjon pidi ametisse astuma 1. novembril. Seda aga ei juhtunud seetõttu, et Euroopa Parlament lükkas tagasi kolm von der Leyeni esitatud volinikukandidaati. Ungari ja Prantsusmaa on esitanud uued kandidaadid, Rumeenialt võib oodata uut kandidaadi ilmselt sel nädalal. See annab loodust, et uus komisjon saab ametisse asuda 1. detsembril.

Mida hiljem aga von der Leyeni komisjon tööle saab asuda, seda keerulisem on tal kaitsta oma positsioone Euroopa Liidu järgmise seitsme aasta eelarves.

"Praegu on protsess jõudnud nii kaugele, et senine komisjon on esitanud oma ettepanekud, riigid on neid arutanud pea aasta otsa. Setsembri Ülemkogul peaks minema arutelu sisulisemaks, numbriteni. Kahtlemata, Ursula von der Leyen eelkõige oma ambitsioonika kliimapoliitikaga tahab olla laua taga kaasa rääkimas ja esitada oma konkreetsemad projektid, millele peab ka Euroopa Liit raha leidma. Need otsused sünnivad järgmise aasta alguses. Mida kiiremini uus komisjon tööle asub, seda kindlam on ka nende rahaline positsioon," selgitas Epp Ehand.

Ajakirjanik märkis, et juba von der Leyeni valimine Euroopa Komisjoni presidendiks näitas seda, millised raskused uuel komisjonil ees seisavad.

"Juba siis, kui von der Leyenile anti volitused komisjoni moodustamiseks, tema toetus parlamendis ju oli kõigest üheksahääleline. See näitab, kuidas fragmenteerunud parlament muudab raskemaks igasuguse üksmeele leidmise. Samuti oli parlament pahane, et riigijuhid heitsid kõrvale esikandidaatide süsteemi, mis oli neile oluline, ja Ursula von der Leyen tekkis n-ö riigijutide kokkuleppena lihtsalt kuskilt. Seda väljendati nii temale toetuse andmisel kui ka volinike kuulamisel," rääkis Ehand.