Ehituse alguse pidulikku sündmust varjutas RB Raili töötajate ühispöördumine Balti riikide juhtidele, mille järgi on projekt jõudnud halva juhtimise ja huvide konfliktide tõttu kriitilisse olukorda, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Järjekordse juhi lahkumise järel tehnilise juhi koha üle võttev Kaido Zimmermann ütles, et paraku on igal riigil oma läheneme raudtee arendamisele.

"Jah, on küll selles teema. Teada on, et leedukad tahavad oma asju ajada ja lätlased omi asju, nii et igaühel on omad eesmärgid. Üldiselt on meil ettevõtte tasemel kõik okei, aga kogu üldine struktuur on natuke halb juba algusest saati," rääkis Zimmermann.

RB Rail on Eesti, Läti ja Leedu ühisettevõte, mis juhib Rail Balticu projekti elluviimist. Lisaks sellele on igas riigis kohapealset raudtee-ehitust vedavad ettevõtted.

Majandusminister Taavi Aasa hinnangul vajab projekt tugevamat ja sihipärasemat juhimist.

"Kindlasti me ei ole selles graafikus nagu oleks pidanud olema. Aga täna ei ole ühtegi märki sellest, et me ei võiks saavutada seda lõpptulemust," ütles Aas.

Euroopa Komisjoni jaoks on oluline, et lõpuks ometi on asutud raudteerajatisi ehitama.

"Need ajalised mahajäämused tuleb tasa teha ja tuleb selgelt paika panna, kuidas järgmiste etappideni jõutakse. Täna meie jaoks on oluline, et me liigume just sinna, mille jaoks see nurgakivi maha pandi ehk peab liikuma sinnapoole, et seda hakatakse reaalselt ehitama," rääkis Henrik Hololei.

"Igaüks arvab, et ta teeb oma territoorimiumil, mida heaks arvab ja siis kuidagi liidetakse need kokku nagu legoklotsid. See niimoodi ei toimi. Sellest mõtteviisist tuleb üle saada. Kui sellest mõtteviisist üle saadakse, siis, ma arvan, see projekt ka reaalselt kiireneb," lisas ta.

Euroopa Liit kaasrahastab suurpojekti lõppeval eelarveperioodil 820 miljoni euroga. Ehituse edasliikumisest oleneb 2021. aastal algava järgmise eelarveperioodi rahastus.

"Meil on olemas Euroopa rahastus selleks perioodiks ja me peame tegema kõik selleks, et need tööd, mis selle rahastusega on ettenähtud, tehtud saaks. Siis me saame rääkida järgmisest rahastusest," ütles Aas.

Rahastuspõhimõtted on euroliidu riikide vahel kokkulepitud, kuid lõplikku eelarvet veel valmis pole.

"Siin on ka väga oluline, et need kolm Balti riiki võitlevad selle eest, et Euroopa Ühendamise rahastuses oleks piisavalt raha. Teiseks, et nad teevad omalt poolt just seda, et see projekt näitaks, et nad ka reaalselt suudavad seda raha ära kasutada," rääkis Hololei.

Rail Balticu ehitus läheb maksma ligi kuus miljardit eurot.

Hololeid: kõigil suurtel projektidel on väljakutseid

RB Raili töötajad saatsid kolme Balti riigi juhtidele ja ministeeriumitele ühispöördumise, milles juhivad tähelepanu projekti murekohtadele: projekt on töötajate hinnangul jõudnud halvast juhtimisest ja huvide konfliktidest tulenevalt kriitilisse olukorda, töötajad nõuavad ka ettevõtte nõukogu esimehe tagasiastumist.

Henrik Hololei kommenteeris RB Raili probleeme ETV saates "Ringvaade". Hololei ütles, et nurgakivi panek on iga projekti jaoks võtmehetk ja sellega on märk maha pandud.

Samas tõdes ta, et kõigi suurte taristuprojektide puhul on väljakutseid. "Rail Balticu puhul on praegu see olukord, kus tuleb vaadata, kuidas kogu seda süsteemi, kogu projekti juhtimist efektiivsemaks muuta," rääkis ta.

Hololei ütles, et üks erimeelsuste põhjus on see, et kuigi Rail Balticu projekt on ühtne tervik ja seda tuleks selliselt ka juhtida, siis praegu on igal riigil erinevad soovid.

"Ma arvan, et siin on üks põhimõtteline küsimus - see on see, et see projekt on üks tervik ja seda projekti tuleb näha ühtse tervikuna, mitte sellisena, et meil on Eestis üks osa, Lätis teine osa, Leedus kolmas osa ja siis me ühendame neid justkui nagu mingisuguste legoklotsidega. See ei saa nii olla. Seda tuleb vaadata kui ühte tervikut. See tähendab ka seda, et sul on üks tsentraalne, efektiivne juhtimine," rääkis Hololei.

Ta rõhutas, et kui projektides on väljakutsed, siis need tuleb lahendada ja edasi minna. "Meie näeme Euroopa Komisjoni poolt nii, et siin regioonis täiendava ühenduse loomine on äärmiselt vajalik, et regioon oleks paremini ühendatud Euroopaga. See toob kaasa täiendavaid julgeolekugarantiisid. /.../ Me näeme suurt tervikut. See, et aeg-ajalt tekib väljakutseid, on loomulik osa projektis, millesse me paneme Euroopa maksumaksja raha miljardeid."