Oktoobri lõpus saatsid RB Raili töötajad Balti riikide juhtidele ja ministeeriumidele ühispöördumise, kus väitsid, et Rail Balticu projekt on jõudnud kriitilisse olukorda.

Moppel rääkis ERR-ile, et ei oska öelda, miks töötajad sellise pöördumise tegid ja miks on ettevõtte tippjuhid järjest vahetunud ning tema sõnul püütakse töötajatega rääkida ja sellest aru saada.

"Töisel tasandil meil ei ole probleeme, meie ei näe neid probleeme. Loomulik on see, et töötajad võivad, nagu igal pool demokraatlikus riigis, esitada oma ettepanekuid. Üks tegur on võib-olla selles, et tegelikult on tegemist kolme Balti riigi ülese projektiga, mis tähendab, et riikidel on mõnikord eri nägemused eri asjadest, see võib tekitada eriarusaamu. Need kohad ei ole kerged," tõdes ta.

Küll aga ei pidanud Moppel tõeseks võimalust, et kogu projekti probleemide aluseks võiks olla 2015. aastal pika vaidluse järel tehtud kokkulepe, mille kohaselt jäi keskettevõttele ainult koordineeriv roll.

"Meie näeme seda asja hoopis teise nurga alt. Tõesti, 2015 lepiti kokku pärast väga pikki läbirääkimisi kolme riigi, ühisettevõtte ja Euroopa Komisjoni vahel kokku contracting scheme, leping rollidest ja tööjaotusest. See on kompromisstekst, meie arvates see töötab ja on hea lahend," lausus ta.

Moppeli sõnul on ühisettevõte selle lepingu kohaselt tõepoolest koordinaator, kuid see tähendab, et lisaks projekti koordineerimisele kuulub RB Raili pädevusse ka põhiprojekteerimine ehk praegu käiv töö.

"See on selleks, et igas riigis projekteeritaks ühtsete normide alusel ja tagataks raudteede koostöövõime ja ühilduvus igasugustes tehnilistes nüanssides. Ja seda tagab ka ühtne projekteerimisnorm, mis on kolme Balti riigi peale olemas.
Rollide poole pealt jääb riikide vastutada ehitustegevus, aga samal ajal on ehitustegevuse juurde kaasatud ka RB Rail järelvalvajana," selgitas ta.

Ühisettevõttele kuulub ka raudtee pealisehituse ehk signalisatsiooni, elektri ja muu sellise ehitamise vastutus ja pädevus ning Moppeli sõnul just selleks, et tagada ühilduvus ja koostoimimine. Kokkuvõttes leidis ta, et tööjaotus on projektis optimaalne.

"Kuna projekti järelevalve on ka RB Railil, on koostöö tagatud," lausus ta.

Selliste nüanssidena, milles osapooled ei ole veel kõiki rahuldavate lahendusteni jõudnud, tõi asekantsleri nõunik välja peamiselt tehnilised parameetrid. Tema sõnul on tegu põhimõtteliste küsimustega alates sellest, kas ühes piirkonnas on kahe- või üherööpmeline tee, kas seal on looduslikud piirangud ja kuidas neist üle saada ning millised on vertikaalsed tõusunurgad. Kõiki neid asju paneb paika üldine projekteerimisjuhend kõigi kolme Balti riigi osas ja sealt tulevad Moppeli sõnul igasugused nüansid.

"Maailm on kole värvikirev, kui sa hakkad sinna sisse rohkem vaatama, siis need ongi need nüansid, milles tuleb kokku leppida, sest raudtee tuleb ehitada ühtselt," sõnas ta.

Küsimusele, et kui Eestis tuleb Rail Baltic terves ulatuses kaherööpmeline, siis kas kuskil on huvi ka selle üherööpmelisena rajamise vastu, vastas RB Raili nõukogu liige, et tegemist on veehoidlate tammide ja mõnede tunnelitega, kus on küsimus, kuidas asja lahendada. Selles osas toimuvad tehnilised läbirääkimised, aga need võtavad aega.

"Nii et otsest soovi ei ole, aga jah, kurat peitub detailides," lisas ta.

Kui raudtee oleks mõnes lõigus üherööpmeline, tekitaks see Moppeli sõnul pudelikaelu ning asja tuum ongi selles, et neid ära hoida.

"Kui sageli suurtest linnadest läbi minek kas või Riia linnas tekitab väga palju küsimusi majaomanikele ja maaomanikele, siis need asjad tulebki ära lahendada. Pudelikaela me tekitada ei taha ja ei lasegi. Selle nimel töötatakse," kinnitas ta.

Moppel lisas, et töö läheb edasi, ühisettevõttes töötab juba 91 inimest, projekteerimine käib, nagu ka osa ehitusobjekte ning esile kerkivad probleemid ei mõjuta tööde kulgu, hinda ega rahastamisseisu.