Eelarvekõneluste aluseks peaks olema Euroopa Komisjoni eelmise koosseisu juba rohkem kui aasta tagasi esitatud ettepanek ning praeguse eesistujariigi Soome koostatud täpsem kava, kuid tegelikult oodatakse siiski Ülemkogu uue eesistuja Charles Micheli ringsõitu pealinnades, mille järel tema esitab oma eelarveprojekti.

"Mitte ükski riik ei toetanud eilsel üldasjade nõukogul Brüsselis Soome eelarveettepanekut," tõdes Euroopa Liidu teemasid kajastav veebiväljaanne Euractiv.com kolmapäeval.

Leedu minister olevat kohtumisel öelnud, et "Jõuluvana takerdus Soome", mida võib tõlgendada nii sellena, et Soome eelarvekavast endale soodsaid algatusi lootnud riigid ei leidnud sealt oodatud "kingitusi" või ka nii, et Soome ettepanek lähtus ainult tema enda huvidest, selgitas Euractiv.

Soome positsiooni Ülemkogul muudab ebamäärasemaks ka see, et eelarvekava esitas valitsus, mida juhtis eelmisel nädalal tagasi astunud peaminister Antti Rinne, kuid uuel ülemkogul esindab Soomet juba Sanna Marin. Samas on juba ka järgmise eesistujariigi Horvaatia välisminister lubanud, et tema riik esitab eelarvekõnelustele oma ettepanekud, mis ei näe ette nii suuri kärpeid ühtekuuluvuspoliitika ja põllumajandustoetuste osas.

Euroopa Liidu keskmisest rikkama riigina esindas Soome oma ettepanekus teiste jõukamate soovi hoida Euroopa Liidu ühiseelarve madalamana ning nii jäi Soome koostatud MFF 1,07 protsendi tasemele EL-i sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Samas praegu kehtiva MFF-i suurus on 1,16 protsenti EL-i riikide summaarsest SKT-st. Kui Euroopa Komisjoni koostatud kava kohaselt peaks olema uue eelarve suurus 1135 miljardit eurot seitsme aasta peale, siis Soome ettepanek oli 1087 miljardit ehk paljuski käibki vaidlus umbes 50 miljardi üle.

Kui rikkamad riigid ehk niinimetatud netomaksjad soovivad eelarvet väiksemana näha, siis need, kes sellest rohkem tagasi saavad kui ise sisse maksvad, sooviks, et uus eelarve ei oleks protsendina SKT-st väiksem kui praegune.

Pildi muudab keerulisemaks ka brittide oodatav lahkumine Euroopa Liidust. Ühendkuningriigi äraminekuga väiksemaks muutuva ühiseelarve lahenduseks on Euroopa Komisjon soovinud, et poole kaduvast summast paneksid teised liikmesriigid eelarvesse juurde. Samas on eksperdid leidnud, et Ühendkuningriigi kui ühe kõige aktiivsema eelarvekulude kärpimise nõudja lahkumine laua äärest võib teha suurema eelarve pooldajate elu lihtsamaks.

Eelarve üldmahu kõrval on suuremateks vaidlusküsimusteks ka ühtse põllumajanduspoliitika (ÜPP) ja ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) proportsioonid ja nendest raha saamise tingimused nagu näiteks omaosaluse määr või abikõlblikkuse tingimused.

Kui eelmise eelarve läbirääkimiste ajal moodustasid "ühtekuuluvuspoliitika sõprade klubi" ainult idapoolsed liikmesriigid, siis seekord on nendega ühinenud ka näiteks Kreeka, Portugal ja Hispaania. Põllumajandusele eraldatavate summade säilitamise poolt on aga ka mitmeid rikkaid riike nagu Prantsusmaa, Austria, Holland ja Taani, kes muidu sooviks MFF-i pigem väiksemana hoida.

Eelarvekava kolmanda suurema jaotise ÜKP ja ÜPP kõrval moodustavad Euroopa Komisjoni prioriteetide finantseerimiseks loodud fondid, mida ei jagata otse riikidele, vaid see on seotud konkreetsete ühistegevustega. Näiteks on seal Euroopa Liidu välistegevuse, kaitsekoostöö, rände haldamise, aga ka Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF), millest saab toetust näiteks Rail Balticu ehitamine. See osa eelarvest on ka kõige rohkem kasvanud.

Eesti jaoks on uue MFF-i juures üks suurima mõjuga valdkondi ühtekuuluvuspoliitika, kust saadav toetus seitsme aasta jooksul jääb kolme miljardi euro ümber, kuid olenevalt eelarve lõppversioonist võib olla sadakond miljonit suurem või väiksem. Kuna Eesti on eelmise eelarvega võrreldes rikkamaks saanud, siis muutub kindlasti kaasfinantseerimise määr. Kui praegu rahastab EL keskmiselt Eesti projekte 72 protsendi tasemel, siis uues eelarves langeb see tõenäoliselt 60 protsendi lähedale.

Euroopa Liidu uues eelarves loodetakse kokkuleppele jõuda 2020. aasta esimeses pooles, kuna vastasel juhul jääb 2021. aastal jõustuva eelarve rakendamisaktide vastuvõtmiseks liiga vähe aega ning raha kasutamine lükkub selle võrra kaugemale.

Lisaks eelarvele on Ülemkogul teine suurem aruteluteema kliimamuutused ning kolmapäeval Euroopa Komisjoni esitatud Euroopa roheline kokkulepe, mille elluviimine nõuab samuti EL-i eelarvest olulisi summasid.

Tavapäraselt annab EL-i Brexiti pealäbirääkija Michel Barnier Ülemkogul ülevaate Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise protsessi hetkeseisust ning välissuhetest tuleb eeldatavasti arutusele Türgiga seonduv. Nimelt on Türgi sõlminud merealade kokkuleppe Liibüaga, mis on aga pahandanud EL-i liikmesriike Kreekat ja Küprost. Punktina, kus ilmselt arutelu ei algatata, oodatakse Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonide pikendamist.

Reedel peavad 27 riigi liidrid ka euroala tippkohtumise laiendatud koosseisus.