"Euroopa energiapoliitikat otsustatakse Euroopas, mitte Ühendriikides," kirjutas välisminister Heiko Maas neljapäeval Twitteris. "Me oleme vastu välissekkumisele."

9,5 miljardi eurone Nord Stream 2 jookseb läbi Läänemere ja peaks kahekordistama Vene gaasitarne Saksamaale.

Saksa-Vene kaubanduskoda (AHK) teatas neljapäeval, et toru on vajalik Euroopa energiajulgeoleku jaoks ja et Washingtonile tuleks sanktsioonide kehtestamisel vastusanktsioonid kehtestada.

"Euroopa peaks vastama Euroopat kahjustavatele sanktsioonidele vastusanktsioonidega," ütles kaubanduskoja juht Matthias Schepp neljapäeval.

Toetajate sõnul on 1230 kilomeetrine toru usaldusväärne odava energia allikas. Kriitikute sõnul suurendab see Venemaa poliitilist mõjuvõimu. Kriitikute seas on lisaks Ühendriikidele ka mitmed Ida-Euroopa riigid, eriti Ukraina.

Ka Euroopa Komisjon kritiseeris USA sanktsiooniplaani.

Kaubandusvolinik Phil Hogan ütles, et Brüssel on vastu sanktsioonide kehtestamisele mis tahes EL-i firma vastu, mis ajab seaduslikku äri.

"Euroopa Komisjoni eesmärk on alati olnud tagada, et Nord Stream tegutseks väga läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt, asjakohase järelevalvega," ütles Hogan.

Pool projekti rahastusest tuli Vene gaasigigandilt Gazprom. Ülejäänu katsid Gazpromi Euroopa partnerid: Saksa Wintershall ja Uniper, Briti-Hollandi Shell, Prantsuse Engie ja Austria OMV.

USA esindajatekoda võttis vastu seaduse, mis andis sanktsioonidele esialgse heakskiidu. USA välisministeerium peab 60 päeva jooksul esitama nimekirja Nord Stream 2 ja Turkstreami ehitusega seotud firmadest ja isikutest.

Plaanitavate sanktsioonide seas on varade külmutamine ja reisikeeld.

USA senat arutab küsimust järgmisel nädalal. President Donald Trump on juba öelnud, et senati heakskiidu korral annab ta sanktsioonidele allkirja.