Hirm USA sanktsioonide ees sundis gaasijuhtme paigaldamisega tegelevat Šveitsi ettevõtet Allseas Group S.A. peatama ehitustööd 10 miljardit dollarit maksva Nord Stream 2 gaasitoru kallal, vahendas Wall Street Journal.

Tegemist on Euroopa hetkel suurima taristuprojektiga, mille puhul USA ja mitmed Euroopa riigid kardavad, et tegu on sammuga, mis annaks Venemaale veelgi suurema kontrolli Euroopa energiaturu üle ning võimaldaks rahastada Kremli agressiivset välispoliitikat. Viimast eriti Kiievi suunal, sest Ukraina poleks Venemaa jaoks enam gaasitransiidiks vajalik.

Hoolimata Šveitsi firma loobumisest teatas Venemaa energiaminister Aleksandr Novak, et Nord Stream 2 gaasitorust on Läänemeres ehitada veel vaid 160 kilomeetrit ning selle tööga saavad kuude jooksul hakkama ka Vene laevad. Venemaa riigimeedia teatel tuuakse sellel eesmärgil Kaug-Idast Läänemerele ka Vene gaasiettevõtte Gazprom torupaigalduslaev Akadeemik Tšerski.

USA samm tekitas pahameelt ka Saksamaal ning sundis poliitikuid ja kõrgeid ametnikke tegema üleskutseid koordineeritud lähenemiseks, et kaitsta edaspidi Euroopa Liidu liikmesriikide strateegilisi huve võimalike uute USA sanktsioonide puhul.

"Euroopa vajab uusi instrumente, et olla võimeline end kaitsma pahatahtlike ekstraterritoriaalsete sanktsioonide eest," kirjutas näiteks sotsiaaldemokraadist asevälisminister Niels Annen Twitteris.

Mõned Saksa ametnikud on öelnud, et Euroopa kaitsmiseks USA sanktsioonide eest läheb vaja ka lähemat koostööd Venemaa ja Hiinaga ning seda ajal, mil president Donald Trump survestab EL-i liitlasi ühe rohkem järgima Washingtoni viimase kaubandusvaidlustes Pekingiga.

Osa Saksamaa esindajaid on ka kahtlevad Washingtoni motiivide osas ning leiavad, et sanktsioonide tegelikuks eesmärgiks on eelkõige suurendada USA veeldatud maagaasi (LNG) eksporti Euroopasse.

Berliinis peetakse üheks võimalikuks meetmeks luua eraldi finantstaristu, mis võimaldaks Euroopa firmadel USA sanktsioonidest kõrvale hoida. Sisuliselt tähendaks see näiteks seda, et tehingutes osalevad pangad asuksid USA haardeulatusest väljas, näiteks Hiinas või Venemaal, selgitas üks ametnik.

"Washington kohtleb Euroopa Liitu vaenlasena. Ta käitub sarnaselt ka Mehhiko, Kanada ja Aasia liitlastega. See poliitika kutsub esile vastureaktsioone üle kogu maailma," rõhutas ta.

Mõned Euroopa ametnikud on arutlenud ka võimaluse üle kehtestada USA suhtes vastusanktsioone, eriti seoses sammudega, milles nähakse keskkonnaohtu.

Praktikas on end USA sanktsioonide vastu kaitsta keeruline, sest USA majandus on suur, dollaril on oluline roll rahvusvahelistes tehingutes ning USA kontrollib sisuliselt suurt osa maailma finantssüsteemist.

Näiteks pole saatnud edu Euroopa Liidu plaani kaitsta ärisuhteid Iraaniga pärast seda, kui USA taastas Teherani vastased sanktsioonid ning lahkus 2015. aastal sõlmitud tuumaleppest.

Jaanuaris lõid Briti, Prantsuse ja Saksamaa valitsus ühisfirma, mis pidi võimaldama Euroopa firmadel Iraaniga äri ajada ja samal ajal ka sanktsioone vältida. Seni pole selle kaudu aga veel ühtegi tehingut tehtud.

Samuti tekitaks Euroopa Liidu firmade tihedamad suhted Hiina ja Venemaa finantssüsteemidega teisi tõsiseid probleeme ning mainekahju. Kusjuures viimasel ajal on ka Hiina pangad olnud senisest ettevaatlikumad, et nad USA sanktsioonidega vastuollu ei läheks.

Saksamaa valitsus on Nord Stream 2 vastaseid sanktsioone ametlikult kommenteerinud teatega, et gaasijuhtme rajamine läheb küll senisest kallimaks, kuid sellega saadakse valmis 2020. aasta teiseks pooleks.