"Eesti seisukoht on teada juba algusest, ega siin mingit saladust ei ole. Ja kuna tõepoolest on juttu USA kui riigi ühepoolsetest sanktsioonidest erinevatele äriühingutele, mis tegutsevad üle maakera, siis tegelikult ka meie poliiitiline sümpaatia nendes küsimustes ei ole kellelegi saladus," ütles Reinsalu esmaspäeval ERR-ile.

USA president Donald Trump allkirjastas reedel seaduse sanktsioonide kehtestamisest Nord Stream 2 ehitavatele firmadele. Šveitsi ettevõte Allseas teatas seejärel, et peatab Nord Stream 2 torujuhtme paigaldamise.

"Eesti on alati vaadanud nii Nord Stream 1-le kui Nord Stream 2-le mitte niivõrd kui majanduslikule, vaid kui geopoliitilisele ja vaenuliku mõjuga poliitilisele projektile, mis puudutab Venemaa-sõltuvuse osakaalu kasvu Euroopas. Nii, et kindlasti erinevad sammud, mis seda projekti ellurakendamist takistavad, ma arvan, tegelikult vastavad Euroopa kontinendi, Euroopa Liidu energiajulgeoleku huvidele," rääkis Reinsalu.

"Eks Nord Streami üle on tõsine ja väga viljakas debatt käinud ju ka Euroopa Liidu sees. Ega ka EL-i institutsioonide tasemel Nord Streami projekti osas mingit tohutut entusiasmi pole kujundatud," lisas välisminister. "Kindlasti on mõistlik partneritel teha koostööd, Atlandi-ülene ühtsus on hästi oluline. Aga nagu ma ütlesin, suures plaanis pooled Euroopa Liidu liikmesriigid ja sealhulgas Euroopa Parlament on oma vastumeelsust selle projekti suhtes väljendanud," jätkas Reinsalu.

Reinsalu ütles, et selgitas Eesti seisukohta ka sügisel Berlinis peetud kohtumisel Saksa välisministriga.

Vene gaasifirma Gazprom algatusel rajatav Nord Stream 2 gaasijuhe kahekordistab Vene maagaasi tarned Euroopa suurima majandusega riigile Saksamaale tõstes tarned 55 miljardi kuupmeetrini aastas. Projekt läheb maksma umbes 9,5 miljardit eurot.

Gazprom lootis 1230-kilomeetrise gaasitoru valmis saada aasta lõpuks, kuid projekti valmimine on venima jäänud, sest ehituslubade saamine Taanilt kujunes keeruliseks.

USA ning Ida- ja Kesk-Euroopa riigid, nende seas Ukraina, on projektile häälekalt vastu ja kardavad, et see suurendab Euroopa sõltuvust Vene gaasist ja Moskva poliitilist mõjuvõimu. Samuti kardetakse, et Venemaa saab tänu Nord Stream 2-le avaldada suuremat survet Ukrainale, kuna Euroopa sõltub vähem läbi Ukraina liikuvast Vene gaasist.

Eelmisel nädalal ütles Saksa kantsler Angela Merkel, et Saksamaa ei vasta Ühendriikide otsusele kehtestada sanktsioonid Nord Stream 2 gaasitoru ehitusega seotud firmadele.