"Euroopa peaks vastama Euroopat kahjustavatele sanktsioonidele vastusanktsioonidega," ütles kaubanduskoja juht Matthias Schepp neljapäeval.

9,5 miljardi eurone Nord Stream 2 jookseb läbi Läänemere ja peaks kahekordistama Vene gaasitarne Saksamaale.

Pool projekti rahastusest tuli Vene gaasigigandilt Gazprom. Ülejäänu katsid Gazpromi Euroopa partnerid: Saksa Wintershall ja Uniper, Briti-Hollandi Shell, Prantsuse Engie ja Austria OMV.

Vaatamata Saksamaa enda pingetele Venemaaga, sealhulgas seoses tšetšeeni mässulise mõrvaga Berliini pargis, on Saksamaa projekti kaitsnud.

Scheppi sõnul suurendab gaasitoru Euroopa energiajulgeolekut ja sanktsioonid kahjustaks Euroopa firmasid rohkem kui Venemaad.

USA esindajatekoda võttis vastu seaduse, mis andis sanktsioonidele esialgse heakskiidu. USA välisministeerium peab 60 peäva jooksul esitama nimekirja Nord Stream 2 ja Turkstreami ehitusega seotud firmadest ja isikutest.

Plaanitavate sanktsioonide seas on varade külmutamine ja reisikeeld. Seadus peaks senati ja president Donald Trumpi heakskiidu saama lähipäevil.

USA ning Ida- ja Kesk-Euroopa riigid, nendes seas Ukraina, on projektile häälekalt vastu ja kardavad, et see suurendab Euroopa sõltuvust Vene gaasist ja Moskva poliitilist mõjuvõimu.

Venemaa lootis 1230-kilomeetrise toru valmis saada aasta lõpuks, kuid projekt on edasi lükkunud, sest Taanilt ehituslubade saamine osutus keeruliseks.

Vene asepeaminsiter Dmitri Kozak ütles novembris, et toru peaks töökorda saama järgmise aasta keskpaigaks.