USA kongress lisas Nord Stream 2 sanktsioonid riigikaitse-eelnõule
USA kongress kavatseb kehtestada sanktsioone gaasijuhtmega Nord Stream 2 seotud ettevõtete vastu ning sanktsioonide plaan on lisatud järgmise aasta riigikaitset puudutava eelarve eelnõule.
Sanktsioonide lisamist ulatuslikule riigikaitset puudutavale eelnõule (2020 National Defense Authorization Act) kinnitas reedel väljaandele Defense News vabariiklasest senaator Jim Risch.
Venemaa gaasi läbi Läänemere Saksamaale tarniv gaasijuhe Nord Stream 2 on juba pikemat aega Ameerika Ühendriike häirinud ning selle projekti vastu sanktsioonide kehtestamisel on kongressis parteideülene toetus. Sanktsioonide lisamine eelnõusse on tugev märk, kuid samas peavad esindajatekoja ja senati rahvasaadikud jõudma kokkuleppele suure riigikaitse rahastamise eelnõu ülejäänud küsimustes.
"Selle sammu põhjus tuleneb sellest, et aega hakkab väheks jääma. Suur osa Nord Stream 2-st on juba valmis," selgitas Risch ja avaldas veendumust, et sanktsioonid sunnivad ehitustööga seotud ettevõtteid projektist eemale hoidma.
"See läheb neile kalliks maksma. Ma arvan, et kui need sanktsioonid käiku lähevad, siis need ettevõtted on sunnitud lõpetama. Ja ma arvan, et venelased peavad hakkama otsima uut viisi, kuidas nad saaksid seda teha," jätkas senaator.
Risch märkis, et eelnõu sõnastus peegeldab administratsiooni, esindajatekoja, senati ja panganduskomiteede ühist arusaama. Eelnõule lisatud sätte sõnastust pole avalikustatud, kuid senaatori sõnul on see üsna sarnane juba ühele varasemale parteideülese eelnõule, mille on välja käinud vabariiklane Ted Cruz ja demokraat Jeanne Shaheen ning millega kehtestatakse sanktsioone firmade vastu, mis omavad Nord Stream 2 ja TurkStreami jaoks torusid paigaldavaid laevu.
Nord Stream 2 rajamist on kritiseerinud nii Poola, Balti riigid, Põhjamaad ja USA, kelle sõnul suurendab see gaasitoru Euroopa sõltuvust Venemaa gaasitarnetest ning võimaldab Venemaa gaasitransiidi möödumist Ukrainast. See omakorda annab Moskvale võimaluse Ukraina vastu veelgi agressiivsemat poliitikat ajada.
Pool Nord Stream 2 projektist on rahastatud Venemaa riigiettevõtte Gazprom poolt. Ülejäänud rahastajateks on Saksamaa Uniper, BASF-i Wintershalli üksus, Briti-Hollandi Shell, Austria OMV ja Prantsusmaa Engie.
Gazprok on teatanud, et praeguste plaanide kohaselt peaks Nord Stream 2 olema tarnimiseks täielikult valmis 2020. aasta keskpaigaks.
Mõttekoja Atlantic Council hiljutises analüüsis märgitakse, et pärast seda, kui Taani energiaagentuur kiitis heaks projekti, mille kohaselt hakkab Nord Stream 2 kulgema läbi Taani vete, on projekti peatamiseks jäänud sisuliselt kolm kuud.
Toimetaja: Laur Viirand