Luik: praegu pole põhjust rääkida lisavägede saatmisest Iraaki
Iraagis ja selle ümber seoses Iraani kindrali tapmisega kasvanud pinged võivad hakata langema ning seepärast ei ole põhjust rääkida praegu täiendavate Eesti sõdurite saatmisest Iraaki, ütles kaitseminister Jüri Luik kolmapäeval pärast Kadriorus toimunud president Kersti Kaljulaidi, peaminister Jüri Ratase, välisminister Urmas Reinsalu ja riigikogu väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa kohtumist.
"Praegu pole mingeid märke sellest, et kontingenti suurendataks," ütles Luik vastuseks küsimusele, kas pingete kasvades võiks olla vajadus NATO ja USA vägede suurendamiseks Iraagis.
"Meie lootus on, et toimub deeskalatasioon. Kui vaadata ka USA presidendi Donald Trumpi viimast avaldust, viimast tviiti, siis jääb mulje, et otsitakse olukorra pingestumise vältimist. Ja see on asjaolu, mis on meile väga rõõmustav," rääkis Luik.
Kaitseminister rõhutas ka, et igal juhul peab nendes küsimustes konsulteerima oma liitastega - Ameerika Ühendriikidega, taanlaste ja teistega.
Luik rõhutas ka, et need mehed, kes Eestil seal praegu on, on instruktorid, mitte lahingväeosa. "Nii, et kui lahingud intensiivistuvad, siis nende roll ei saa seal olla aktiivne," märkis ta.
Küsimuse kohta võimalikust konflikti ägenemisest vastas ka peaminister Ratas, et keegi ei soovi laussõjalist kokkupõrget, kuid ta tunnistas, et olukord teeb murelikuks.
Välisminister Reinsalu mainis juhtunuga seoses NATO artikkel 5, mis tagab kollektiivkaitse kõikidele alliansi liimetele ning lisas, et Eesti mõistab igal juhul hukka ööl vastu kolmapäeva Iraani korraldatud raketirünnakud.
Iraan tulistas kolmapäeval rohkem kui tosin ballistilist raketti kahe õhuväebaasi pihta Iraagis, kus baseeruvad USA ja koalitsioonijõudude üksused, teatas Pentagon. Ühes neist paiknevad ka Eesti kaitseväelased, kellega on kaitseminister Jüri Luige kinnitusel kõik korras ning rünnaku ajal nad baasis ei olnud.
Pärast kohtumis Kadriorus ütles Luik, et praeguseks on Eesti kaitseväelased uuesti baasi naasnud.
"Eesti töötab värske ÜRO Julgeolekunõukogu liikmena koos teiste riikidega selle nimel, et pingeid Lähis-Idas maandada ning konflikti edasist arenemist vältida. Eesti huvi väikeriigina on kindlasti see, et julgeolekuolukord maailmas oleks stabiilne, riikidevahelised suhted ennustatavad ning põhineksid rahvusvahelisel õigusel," kirjutas Ratas teisipäeval sotsiaalmeedias.
Eesti alustas aasta alguses tööd ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikmena.
ÜRO Julgeolekunõukoguna valitud liikmena osaleb Eesti kõikidel istungitel, omab hääleõigust ja juhib kahte sanktsioonikomiteed.
ÜRO Julgeolekunõukogu võib Iraani revolutsioonikaardiväe kindrali Qasem Solemaini tapmist USA poolt arutada neljapäeval.
Debatil New Yorgis osaleb ka välisminister Reinsalu, kes ütles kolmapäeva hommikul, et kavatseb kriisi teemat oma sõnavõtus kindlasti puudutada, ehkki Julgeolekunõukogu istung on tegelikult pühendatud teisele teemale.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi, Mait Ots