Erdogan: Süüria valitsus maksab Türgi sõdurite ründamise eest kõrget hinda
Türgi president Recep Tayyip Erdogan teatas teisipäeval, et kui Süüria valitsusväed jätkavad Idlibi provintsis Türgi sõdurite ründamist, maksab Damaskus selle eest väga kõrget hinda. Nädala jooksul on piirkonnas langenud 13 Türgi sõdurit, esmaspäeva õhtul teatas Türgi kaitseministeerium, et vastusammuna "neutraliseeriti" 101 Süüria valitsusvägede võitlejat.
"Me andsime Süüria poolele vajalikud vastulöögid kõige kõrgemal tasemel. Eriti Idlibis said nad seda, mille olid ära teeninud. Kuid sellest ei piisa, see [operatsioon] jätkub," vahendas Reuters Türgi presidendi sõnavõttu.
Erdogan lisas, et annab kolmapäeval teada detailsemast plaanist, kuidas Ankara kavatseb arengutele Süüria Idlibi provintsis vastata.
Türgi ametnik rääkis teisipäeval Reutersile ka uutest kokkupõrgetest Idlibi provintsis. Tema sõnul tulistasid Süüria valitsusväelased Türgi vaatlusposti ning Türgi sõdurid avasid vastutule.
Ametnik lisas, et pärast täiemahulise pealetungi alustamist suudavad Türgi poolt toetatud mässulised võtta tagasi alad Serqebi linna juures, mille nad viimastel päevadel kaotasid.
Türgi kaitseministeerium kinnitas omakorda teisipäeval, et Süüria valitsusväed on praeguseks tõmbunud tagasi Idlibi provintsi loodeosas asuvast Nairabi linnast. Ankara kinnitusel oli seal Türgi poolt toetatud mässuliste pool lastud alla ka üks Süüria vägede helikopter.
Erdogan arutas teisipäeval jõuametkondade juhtide, välisministeeriumi ja luurejuhtidega Ankara edasisi samme Süürias Idlibis, edastas agentuur Anadolu.
Nõupidamisel rõhutati vajadust vastata kallaletungidele Türgi sõjaväelastele Süürias nii tihti kui see iganes võimalik on. Ükski rünnak ei saa peatada Türgit täitmast omale Idlibis võetud kohustusi, sealhulgas ükskõik milliste tülide ennetamisel, piirijulgeoleku tagamisel ja uue rändevoo ennetamisel, oli nõupidamise seisukoht.
Erdogan ähvardas eelmisel nädalal sõjalise operatsiooniga oma tugipunktide piiramisrõngast vabastamiseks, kui Süüria valitsusväed veebruari lõpuks tagasi ei tõmbu. Väidetavalt on Süüria valitsusvägede poolt muust maailmast vähem või rohkem eraldatud vähemalt kolm Türgi eelposti. Kokku on Türgil selliseid tugipunkte regioonis 12.
Türgi on oluliselt suurendanud oma vägesid teisel pool piiri Süürias pärast seda, kui sealsed valitsusväed tapsid 3. veebruaril Idlibi provintsis seitse Türgi sõdurit ja ühe tsiviilisiku.
Süüria valitsusvägede pealetung Idlibis on sundinud oma kodudest lahkuma juba rohkem kui pool miljonit inimest ning nad on võtnud suuna peamiselt Türgi poole. Türgis on praegu juba varasemast ajast umbes 3,6 miljonit Süüriast pärit põgenikku.
Kaitseminister Hulusi Akar selgitas varem, et kui Türgi, Venemaa ja Iraani poolt Sotšis ning Astanas sõlmitud Süüria-teemalisi kokkuleppeid jätkuvalt rikutakse, on Ankaral olemas plaanid "B ja C". "Me jätkuvalt ütleme neile, et nad ei sunniks meid neid plaane ellu viima," lisas ta.
Meedia: Vene delegatsioon lahkus Idlibi läbirääkimistelt tulemusteta
Türgi diplomaatide teatel lahkus Vene delegatsioon Ankaras peetud läbirääkimistelt sõlmimata kokkulepet Süüria Idlibi konfliktikolde pingete leevendamiseks, edastas teisipäeval ajaleht Kommersant.
Vene välisministeeriumi teatel toimusid läbirääkimised Ankaras 8.–10. veebruaril.
"Arutelu keskmes oli Süüria olukorra areng, esmajoones Idlibi deeskalatsioonitsoonis," edastas Vene välisametkond.
Vene delegatsiooni kuulusid Vene presidendi eriesindaja Süüria asjades Aleksandr Lavrentjev ja asevälisminister Sergei Veršinin ning sõjaväelased, Türgit esindasid asevälisminister Sedat Önal ja presidendi poliitikanõunik Ibrahim Kalin.
Kremli teatel toimub teisipäeval ka riigipeadest kolleegide Erdogani ja Vladimir Putini telefonikõne, kus on teemaks just nimelt olukord Idlibi provintsis.
Süüria valitsusväed hõivasid riigi loodeosas tähtsa maantee
Süüria valitsusväed ja nende liitlased hõivasid teisipäeval riigi loodeosas mässulistelt viimase tähtsa lõigu strateegilisest maanteest, teatas vabaühendus Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus.
Tagasivallutamine järgnes kuid kestnud pealetungile mässuliste enklaavis Idlibi provintsis. Tegemist on esimese korraga pärast 2012. aastat, kui kogu M5 maantee on Süüria võimude kontrolli all.
Strateegilise tähtsusega maantee ühendab Damaskust, Hamat, Homsi ja Aleppot.
Türgi teatas esmaspäeval 101 Süüria sõduri "neutraliseerimisest"
Türgi teatas esmaspäeval, et "neutraliseeris" pärast viie Türgi sõduri elu nõudnud pommitamist Süüria Idlibi provintsis 101 režiimivägede sõjaväelast.
Türgi kaitseministri sõnul jätkavad üksused esmaspäeva õhtul Süüria positsioonide pommitamist selles piirkonnas.
Türgil on vastavalt Venemaaga sõlmitud kokkuleppele Idlibis 12 vaatlusposti, mille eesmärgiks on tagasi hoida Süüria valitsusvägesid, kes püüavad provintsi mässulistelt tagasi vallutada. Süüria üksused aga jätkavad pealetungi Türgi hoiatustest hoolimata.
"Meie allikate kohaselt on neutraliseeritud 101 režiimi sõdurit, purustatud kolm tanki ja kaks suurtükki ning tabamuse sai ka helikopter," on öeldud Türgi kaitseministeeriumi avalduses.
Varem esmaspäeval sai Idlibis Süüria suurtükitules surma viis Türgi sõdurit.
Süüria Inimõiguste Vaatluskeskuse andmeil hukkusid Türgi sõdurid režiimivägede mürsurünnakus Taftanazi lennuväljale Saraqebi linnast põhja pool.
Eelmisel nädalal aga sai Süüria vägede mürsurünnakus Idlibis surma seitse Türgi sõdurit ja üks tsiviilisik.
Allikas: Süüria õhurünnakus Idlibi linnale hukkus 12 inimest
Süüria valitsusväed korraldasid teisipäeval Idlibi linnale mitu õhulööki, milles hukkus vähemalt 12 tsiviilelanikku, ütlesid vaatlejad.
Pooled hukkunuist olid alaealised, teatas ÜK-s baseeruv Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus, mis tugineb Süürias tegutsevatele allikatele.
ÜRO: Idlibi põgenikelaine on Süüria kodusõja suurim
Süürias Idlibi regioonis on umbes 700 000 inimest pagenud režiimi pealetungi eest, ÜRO andmeil on tegemist kodusõja suurima põgenikelainega.
"Vaid kümne nädalaga alates 1. detsembrist on umbes 690 000 inimest pagenud oma kodudest Idlibis ja ümbruskonnas," ütles teisipäeval ÜRO humanitaarabiagentuuri (OCHA) esindaja.
"See on meie algse analüüsi kohaselt suurim arv inimesi, kes on pagenud ühe perioodi jooksul alates Süüria kriisi puhkemisest ligi üheksa aasta eest," ütles David Swanson.
Süüria konfliktis, mis puhkes pärast valitsusvastaseid meeleavaldusi, on hukkunud enam kui 380 000 inimest.
Enam kui pool Süüria elanikkonnast oli juba relvakonflikti ajal oma kodust põgenenud, kuid režiimivägede viimase pealetungi käigus on need arvud hüppeliselt kasvanud.
Idlibi provints ja selle ümbruskond võõrustab valitsusvägede ja selle Vene liitlaste operatsioonide eest saabunud sisepagulasi mujalt Süüriast.
Türgi on hoidnud oma piiri Idlibi provintsiga suletuna.
Viimane rändelaine langeb kokku talveilmadega. Mõnes piirkonnas on temperatuur langenud alla nulli ning kardetakse humanitaarkatastroofi.
"Olemasolevad laagrid ja asulad sisepagulastele on ülerahvastatud, varjupaigad olemasolevates hoonetes on otsa saamas," hoiatas ÜRO pagulasamet teisipäeval.
"Mitmed koolid ja mošeed on täidetud põgenenud perekondadega ning koha leidmine isegi ehitusjärgus hoones on muutunud peaaegu võimatuks."
ÜRO andmete järgi on Süüria kodusõja ajal riigist põgenenud 5,5 miljonit inimest. Kokku enam kui kuus miljonit on jätnud oma kodu maha, kuid jäänud Süüriasse.
Süüria sõda peetakse suurima rahvasterände katalüsaatoriks pärast Teist maailmasõda, kirjutas AFP.
Toimetaja: Laur Viirand
Allikas: ERR/BNS