Kaitseuuringute keskus tutvustas Münchenis uuringut NATO heidutuse teemal
Mainekal julgeolekukonverentsil osales ka Eesti rahvusvaheline kaitseuuringute keskus oma paneeliga, mille eesmärk oli tutvustada värsket NATO heidutuse Balti piirkonna mõjuuuringut.
Uuringus tuuakse välja, et kui NATO ainus eesmärk on säilitada rahu ja vältida konflikti, siis Venemaa jaoks see nii ei ole, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"NATO ainus eesmärk on säilitada rahu ehk vältida sõjalist konflikti, ka mujal, mitte ainult Läänemere piirkonnas. Aga eriti siin, kuivõrd Balti riikide geograafia on nii nagu on ja on vägagi ahvatlevad venemaa jaoks. Teisalt Venemaa ei pruugi lähtuda sest samast põhimõttest, et vältida konflikiti igal juhul. Ja see oli ka üks juhtmõte, mis välja tuli, et juhul, kui kuskil mujal maailmas peaks juhtuma konflikt, siis meie peame olema igal juhul valmis mist ahes provokatsioonide vastu seisimseks, et see olukord ei eskaleeruks ja ei tekiks konflikti ka meie piirkonnas," selgitas keskuse teadur Kalev Stoicescu.
Küsimusele, kas see tähendab seda, et oht on suur, vastas Stoicescu, et oht ei ole suur, aga ta on olemas.
"Oht on väike tänu sellele, et me tegeleme päevast päeva heidutusega. See oli ka üks küsimus, mis oli täitsa huvitav, et kui näiteks Balti riigid ja Poola, kõik need uued NATO liikmed, kes ühinesid 2004 või 1999, oleksid jäänud külma kätte, et mis siis oleks olnud. See oleks sisuliselt olnud kutse esitamine Venemaale, et hakake tegutsema," rääkis ta.
"Sest kui Ukraina sündmused hakkasid arenema 2014. aasta märtsis, siis meenutage, et aprillis paisati Ameerika kompanii Balti riikidesse ja Poolasse nende riikide palvel, kui selline julgustusjõud ja mingil määral ka heidutus, kuigi ühe kompaniiga sa Venemaad väga ei heiduta. Aga ikkagi USA lipp oli kohal, rõhutas teadur.
"Need otsused tehti alles Varssavis 2016. aastal, et liitlaste kohalolek, soliidsem kohalolek lähetada. Sellele otsusele eelnesid pikad arutelud. Ei olnud see nii väga automaatne ja nii mõnedki liitlased küllaltki õigustatult esitasid küsimuse, et kumb on siis parem, kas liitlaste kohalolekuga või kohalolekuta Balti riikides ja Poolas ja jõuti üsnagi selgele seisukohale, et igal juhul tuleb kohaololek tagada, et mitte Venemaale ahvatlust tekitada. Et meie riigid oleksid teisejärgulised ja meid ei kaitsta jne," sõnas Stoicescu.
Toimetaja: Laur Viirand