Ilves: Macron ei veennud Müncheni publikut Venemaale lähenemise ideega ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Toomas Hendrik Ilves.
Toomas Hendrik Ilves. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Müncheni julgeolekukonverentsi nõukogu liige Toomas Hendrik Ilves ütles ERR-ile antud intervjuus, et Prantsusmaa president Emmanuel Macron ei suutnud veenda konverentsi publikut oma ideega, mille järgi peaks Euroopa lähenema Venemaale.

Müncheni konverentsi lähtedokumendis on kirjas, et lääneriigid võivad kaotada oma senise olemuse. Viidatakse demokraatlike põhimõtete kriisile, kuhu see võib edasi viia. On see olnud täna kandev teema?

See on siin kandvaks teemaks, aga ma usun, et see on viimasel aastal olnud pidevalt küsimus.

Sellele viitas ka Prantsusmaa president Emmanuel Macron, kui ta ütles, et Euroopat ähvardab tulevikuta kontinendi staatus?

Ta ütles seda, aga ta eriti rohkem midagi asjalikku ja sisulist ei öelnud. Tema idee, mida ta ei suutnud ka siin põhjendada kuidagi, et tuleb läheneda Venemaale, sisuliselt tühistada sanktsioonid ja muid asju, ei veennud publikut, kui vaadata reaktsiooni.

Kas ta viitas äkki ka sellele, et Euroopal puudub ühtne välispoliitika, et Euroopa on hambutu või jõuetu?

Ma usun, et ta viitas pigem sellele, et tema peaks seda juhtima, ausalt öeldes. Tema lähenemine on umbes nii, et "mina tulen kohale ja tean, kuidas asju teha, teie ei oska". See ei ole viis, kuidas saavutada konsensust Euroopas, pean tunnistama. Ja eriti on tema vaated Venemaa osas midagi, mis on märkimisväärses osas Euroopast ehk Ida-Euroopas tekitanud pigem irdumist.

Nii et võib öelda, et tipppoliitikute soleerimine on üks julgeolekuoht Euroopas?

Ma ei tea, kas see soleerimine on julgeolekuoht. Me ei saavuta midagi sellise soleerimisega ja see on selge reaktsioon paljude hulgas siin. See esinemine oli suhteliselt sisutu. Kui oli küsimus Venemaa kohta, ta ütles, et "ma ei ole Venemaa poolt, ma ei ole Venemaa vastu, ma olen Euroopa poolt". Mida see tähendab siin?

Samuti tekitas kõhedust tema avaldus, et Euroopa vastutab selle eest, mis juhtus Ukrainas 2014. aastal. Ma usun, et väga vähesed inimesed seal saalis, kes esindavat suurt osa julgeoleku- ja välispoliitikaga tegelevat tippu, oleks nõus sellega, et see, mis juhtus Ukrainas 2014. aastal, oli Euroopa süü.

Kui julgeolekuohte kaardistada, siis tuleb vaadata Euroopast väljapoole - Venemaa poole ja arvestada ka Hiina tehnoloogilise esiletõusuga?

Kindlasti, jah.

Euroopa ühtsusel on siin oluline osa mängida. Et neid ohte kompleksselt lahendada, peab olema ju ka mingisugune ühtne seisukoht kõikidel riikidel?

Jah, häda selle Hiina tehnoloogia osas oli. Me kuulasime kaks loengut. Üks põhiloeng oli USA kaitseminister, kes kordas, et ei tohi kasutada Huaweid. Ma näen neid ohte ka, aga USA ainult manitseb mitte kasutama, pakkumata alternatiive. Ja mis oli vastus, kui ma tõstatasin selle küsimuse? Ta ütles, et see oli hea point. Mis vastus see on? See ei rahulda inimesi.

Kui vaatate Eesti suunal, siis kas Eesti on ennast suutnud võimalike ohtude vastu kaitsta?

Ma ei ole kursis kõige sellega, mida Eesti hetkel teeb, aga ma tahan loota, et on mõeldud nendele asjadele. Aga pigem tuleks see küsimus esitada valitsusele.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: