"Ei, siin ei tegeleta ainult Venemaaga. Iga aasta järjest rohkem tegeletakse siin ka Hiinaga. Tegelikult on selgelt näha, et maailmas on kujunenud arvamus ja meie Euroopas saame sellest üha paremini aru, et maailmas uus globaalne, suur tundmatu, kelle plaane me ei tea ja väga hästi ei usalda, on Hiina," rääkis Kaljulaid usutluses ERR-ile.

"Venemaa on mingis mõttes muutunud regionaalseks riskiks, millega eurooplased peavad ise tegelema. Ja selles mõttes on, on Prantsuse presidendil Emmanuel Macronil ju õigus, et Euroopa peab olema ise suuteline rääkima tugevalt positsioonilt Venemaaga. Jah, rääkida tuleb, aga seda tuleb teha tugevalt positsioonilt," lisas Kaljulaid.

Eesti president tõdes, et maailma liidrite arusaamad, kui kiiresti oleks võimalik suhted Venemaaga normaliseerida, on erinevad, kuid igal juhul tuleks kinni pidada Ukraina kriisi alguses Euroopa Liidus kokku lepitud viiest põhimõttest. "Siin on erinevaid optimismi tasemeid ja meile on hästi tähtis olla kaasas nendes diskussioonides - et Eesti on osaline nendes aruteludes ja vaidlustes, üks 27-st. kes osaleb selles meie Euroopa ühise nägemuse kujundamises," rõhutas Kaljulaid.

Peame oma raskuste põhjusi otsima ka iseendast

Kommenteerides Müncheni julgeolekukonverentsi selle aasta motot Westlessness (eesti keeles: läänetus), leidis Kaljulaid, et paljuski peavad lääneriigid oma praeguste probleemide, mille üheks näiteks on äärmuspartei AfD tõus Saksamaal, põhjusi otsima iseendast.

"Väga paljud riigid võitlevad - me võime öelda - sisemiste deemonitega nagu nagu siin, Saksamaal käib arutelu, et mis on AfD, on see tavaline partei või ei ole. Väga paljud riigid küsivad, et kui meil on tekkinud poliitilised jõud, kes tuginevad omaenda meediasüsteemile, on eraldunud meie üldisest poliitilisest diskussioonist, siis kuhu me sedasi jõuame. Selles mõttes ma arvan, et see arutelu oli väga õiges kohas, sest me oleme siin Münchenis aastaid rääkinud sellest, kuidas Venemaa üritab meie ühiskonda lõhestada ja täna võib-olla peame me rohkem rääkima sellest, et mida me ise teeme oma ühiskondadega," rääkis Eesti riigipea.

"Selles mõttes ma täiesti jagan konverentsi juhi, suursaadik Wolfgang Ischingeri teemavalikut. Ma arvan, et on väga lähedale jõutud täpsele sõnastusele, sest Westlessness või läänetus kõlab päris hästi, et me peame iseenda seest otsima neid põhjusi, mis meile täna raskusi põhjustavad. Selleks, et olla edaspidi tugevad ja kõik koos. Ja kõik koos on Euroopas alati märksõna, nii nagu ka (Saksa president - toim.) Frank-Walter Steinmeier eile rõhutas," rääkis Kaljulaid.