Stoltenberg märkis Müncheni julgeolekukonverentsil, et tänu USA ja Suurbritannia tuumarelvadele on Euroopa juba kaitstud kauaaegse ja efektiivse tuumavihmavarjuga.

Kuigi Prantsusmaa kuulub NATO-sse, ei ole Pariis teinud oma tuumarelvi alliansile kättesaadavaks.

Eelmisel nädalal peetud kõnes aga kutsus Macron dialoogile Euroopa Liidu riikide vahel selle üle, millist rolli võiks Prantsuse tuumaheidutus mängida.

Stoltenberg, kellel oli eelmisel aastal sõnavahetus Macroniga Prantsuse liidri väite üle, et NATO kannatab oma geopoliitilises mõtlemises ajusurma käes, reageeris jahedalt tema uuele pakkumisele.

"Me peame meeles pidama, et meil on täna Euroopa tuumaheidutus - 28 liitlast annavad seda iga päev ja see pole ainult lubadus, vaid midagi, mis on olnud olemas juba aastakümneid," ütles Stoltenberg ajakirjanikele.

"See on järele proovitud, me kasutame seda ja see on institutsionaliseeritud ning see on Euroopa jaoks ülim julgeolekugarantii," sõnas ta.

Prantsusmaa on EL-i ainus tuumarelvadega riik pärast Suurbritannia lahkumist ühendusest ning Macron on rääkinud Euroopa "strateegilisest autonoomiast" - võimest kaitsta end toetumata USA-le.

Macron: Venemaa püüab Lääne demokraatiaid destabiliseerida

Prantsuse president Emmanuel Macron hoiatas laupäeval, et Venemaa jätkab katseid destabiliseerida Lääne demokraatiaid valimistesse sekkumise, sotsiaalmeediaga manipuleerimise ja teiste kübersõja võtetega.

"Ma arvan, et Venemaa jätkab katseid destabiliseerida, seda kas eraõiguslike tegijate, otse oma agentuuride või variisikute kaudu," ütles Macron Müncheni julgeolekukonverentsil, lisades, et Moskva on selles valdkonnas äärmiselt agressiivne.

Macroni sõnul peab Euroopa pikemas plaanis Venemaaga suhteid parandama. 

Prantsuse president ütles, et ta ei tee ettepanekut sanktsioonid tühistada, kuigi need ei ole Venemaa käitumisest midagi muutnud.

Tema sõnul oleks usaldusväärne moodus Venemaaga suhtelemiseks selline, et "me nõuame, me ei tagane oma põhimõtetest külmutatud konfliktide asjus, aga me taastame strateegilise dialoogi, mis võtab muidugi aega".

Euroopa Liidu ja Moskva suhetes tekkis kriis 2014. aastal, kui Venemaa annekteeris Krimmi ja asus toetama Ida-Ukaina separatistide võitlust. Nii EL kui USA on kehtestanud Venemaale arvukalt sanktsioone.

Venemaaga kaubandussuhetes Prantsuse firmad püüavad mõjutada Macroni suhteid parandama ja majandussanktsioone leevendama.

Macron ütles hiljuti Poolas käies, et "on suur viga distantseerida end sellest Euroopa osast, mille suhtes me end mugavalt ei tunne".

Laupäeval leidis ta, et viimaste aastate tulemuseks on "täiesti ebaefektiivne süsteem". "See tähendab sanktsioone, mis ei ole Venemaal midagi muutnud - ma ei tee ettepanekut need kõik tühistada, ma lihtsalt nendin seda."

"Me peame pikemas plaanis Venemaaga taas suhtlema hakkama, aga rõhutama ka tema vastutust oma rollis ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikmena. Ta ei saa olla kogu aeg liige, kes blokeerib kõiki nõukogu samme."

Macron tõdes, et ilmselt jätkab Venemaa ka edaspidi destabiliseerivat rolli asjades nagu teiste riikide valimiskampaaniad - viidates sellega muuhulgas asjaolule, et Moskva tegi ja teeb endiselt intensiivset toetuskampaaniat Mocroni rivaalile, Rahvusliku Liidu juhile Marine Le Penile.

"Ma ei usu imedesse, ma usun poliitikasse, fakti, et inimtahe võib asju muuta, kui me anname endale selleks vahendid," rõhutas Macron.

EN DIRECT | Conférence sur la sécurité de Munich : suivez les échanges avec le Président @EmmanuelMacron. https://t.co/WZJL9iIQ8K

— Élysée (@Elysee) February 15, 2020