Harjumaa ja Ida-Virumaa söögikohtade pidajatele annab kella 21-ni nihutatud piirang veidi hingamisruumi, aga mujal Eestis on ettevõtjad ärritatud. Kuidas valitsus sellise otsuseni jõudis?

Tegelikult on ju leevendusi Harju- ja Ida-Virumaa vaates rohkem, need puudutavad ka teatreid, kinosid, meelelahutustegevust. Aga tõepoolest, läksime teadusnõukoja ettepanekuga kaasa ehk ühtlustame üle Eesti piiranguid, kuna COVID-19 levik on täna ühtviisi kõrge mitmel pool maakondades ja enam ei ole põhjendatud Harju- ja Ida-Virumaal teistest rangemad meetmed.

Etendusasutuste juhid on segaduses - kas kontserdid ja etendused peavad edaspidi lõppema kell 21 õhtul?

Ei, sellist korraldust ei ole. Homme tuleb valitsuse korraldus, kus on ka täpselt välja antud nende seletused, mida täpselt üks või teine piirang tähendab konkreetse sektori jaoks. Alati on võimalik vajaduse korral terviseametilt, vastavalt ministeeriumilt täpsustusi küsida. See on arusaadav, et neid tulebki esimestel päevadel teha.

Etendusasutused said müüa seni pileteid kuni 400 inimesele, nüüd hakkab kehtima 50 protsendi täituvuse nõue? Kas on teaduslikud põhjendused rangemateks nõueteks?

Tõsi on see, et Eestis on nakatumiskordaja umbes 0,95 juures ja me teame, et alates esmaspäevast on kõik haridusasutused üle Eesti lahti, ka Harju- ja Ida-Virumaal. Tegelikult kontaktide arv igal juhul tõuseb, see tähendab ohtu ka nakatumiskordaja kasvule. Kõigi nende leevenduste puhul ja vaadates ka viiruse levikut maakondades, tulebki vähendada kõikvõimalikke kontakte ka siis, kui meil ei ole 100 protsenti veenduvust, et justnimelt seal see nakatumine toimub, sest igasugune liikumine, on see toitlustusasutustes, meelelahutusasutustes, väljaspool kodu ja tavapärast töökeskkonda, tõstab nakkuse riski.

Väga lühidalt - kas spaas käies tuleb saunalaval ja basseini ääres edaspidi kanda maski? Lugesin, et kui otseselt veega kokku ei puutu, peab mask olema nina ees.

Põhimõte on pigem ikkagi see, et kui tegemist on vaba aja veetmise ruumidega, mida tihtipeale spaades, hotellides on veel lisaks veekeskuse osale, siis seal kantakse maski. Kindlasti keegi ei eelda seda, et nii nagu basseinist välja tuled, paned maski ette ja pärast tagasi minnes jälle ära võtad.

Te mõistate, et sellised juhtumid nagu oli Venemaa peakonsuli vaktsineerimisega Narvas riivavad paljude õiglustunnet, kuna vaktsiini ei jagu neile, kellelt koroonaviirus võib võtta elu? Kas haiglatele anti vaktsiinidega ümberkäimiseks liiga suur vabadus?

Loomulikult riivavad sellised tegevused inimeste õiglustunnet, riivavad ka minu õiglustunnet, mis seal salata. Kui me vaatame nende haiglate tegevusi, tervishoiuasutuste tegevusi, siis ma siiski julgen öelda, et julgesti 99 protsenti vaktsiini on läinud tervishoiutöötajatele, tervishoiuasutuste töötajatele, hooldekodude elanikele ja töötajatele. See üks protsent, millest me räägime, on erinevad erandid, mida on tõesti ette tulnud, on ta siis kuuenda doosi tegemine või kohati ka täiesti arusaamatud valikud, mille puhul ei ole ka haiglajuhid suutnud adekvaatselt põhjendada.

Mis puudutab Ida-Viru keskhaiglas toimunut, siis seal haiglajuht ei olnud kursis sellega. Ma täna temaga vestlesin, ta ütles, et sai eile teada seda ja koostöös sotsiaalministeeriumiga tegelevad tõe välja selgitamisega, asjaolude väljaselgitamisega. Ma väga loodan, et saadakse tervikpilt ette, mis asjaoludel ja kelle otsusel selline eelistus tehti.

Kuidas see on ikkagi võimalik, et ühe haigla pressiesindaja või nõukogu liige on tõesti eesliinitöötaja, aga näiteks terviseminister ei ole?

Küsimus on selles, et tervishoiuasutustes liiguvad patsiendid, haiglatöötajad - nii tervishoiutöötajad kui ka toetavad töötajad -, kelle kõigi puhul on teatud risk patsiendiga kokku puutuda, neid nakatada, ise haigestuda ja selles vaates ajalises mõttes nendeni pidigi jõudma. Aga loogiline on see, et kõigepealt tuleb siiski keskenduda neile, kes eeskätt COVID-19 patsientidega kokku puutuvad, kelle enda tervis on suuremas riskis, on need hooldekodude elanikud, hooldekodude töötajad, tervishoiuasutuste töötajad, eeskätt tervisetöötajad, COVID-19 osakonnad, intensiivravi, EMO-d jne.

Kas me tegelikult ikka teame, kellele Eestis on süstitud koroonavaktsiini, mida meil ju teadupärast on väga vähe?

Põhiosas loomulikult teame. 100 protsenti mingit nimekirja, kui te küsite, 30 000 süsti kohta tervise- ja tööministri laual ei ole, see poleks ka korrektne, sest terviseandmed on delikaatsed. Aga loomulikult, tervishoiuasutused annavad ülevaate selle kohta, kellele nad vaktsiini tellivad, mis kogused tellivad, mis on need osakonnad, mis on vaktsineeritud, mis on see protsent. Ma tean, et arstidest on umbes 80 protsenti vaktsineeritud, õdede-hooldajate puhul see on natuke väiksem, kuna ka huvi on olnud väiksem. Aga igal juhul liigutakse vaktsineerimisplaani järgi. Siin on alati need erandid ja erandid kinnitavad reeglit.

Saksamaa otsustas, et AstraZeneca vaktsiini ei tohi süstida üle 65-aastastele. Mis on Eesti seisukoht?

Siin tugineme loomulikult Euroopa ravimiameti hinnangule. Ootame ära selle müügiloa. Sellest on varem juttu olnud, et ei ole teatud uuringuid sel määral tehtud, ei ole kliinilisi andmeid piisavalt. Nüüd tuleb hinnata Euroopa ravimiametil, mis on nende seisukoht. Hetkel on tootja kinnitanud siiski, et see vaktsiin on mulle teadaolevalt mõeldud kõigile alates 18. eluaastast.