"Ma lükkan saatkonna esitatud nõudmise tagasi. Välisluureameti hinnang on julgeolekuhinnang, mis tugineb nende ekspertiisile. See kindlasti ei tähenda, et me ei arenda kahepoolset koostööd Hiinaga pidades silmas nii vastastikust kasu ja meie rahvusliku julgeoleku huve. See on minu kommentaar selles küsimuses," ütles Reinsalu teisipäeval ERR-ile.

Reinsalu ei vastanud küsimusele, kas Hiina esmaspäevane avaldus võib olla seotud mõne konkreetse sündmusega - näiteks Eesti saamisega ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks -, kuna ka välisluureamet oma hinnagus märkis, et Hiina hakkab agressiivsemalt teise riigi otsustusprotseduuri sekkuma siis, kui Peking näeb otsest vajadust ja kasu oma poliitiliste eesmärkide täitmisel. "Julgeolekunõukogus me teeme koostööd kõigi liikmesriikidega, sealhulgas kõigi alaliste riikidega. Me oleme ka Hiinaga ametnike tasemel läbi viinud konsultatsioonid, vahendanud omapoolseid positsioone. Julgeolekunõukogu ongi koht, kus ka väga erineva poliitilise süsteemiga riigid, erinevas väärtussüsteemis riigid omavahel kommunikeeruvad, otsivad rahumeelseid lahendusi probleemidele. Aga veel kord - ma selle Hiina saatkonna nõudmise, mis puutub osundusi välisluureameti tegevuse suunas - selle ma lükkan tagasi," ütles Eesti välisminister.

Reinsalu rääkis ka, et teemadering, mis puudutab Hiina kasvavat mõju maailmas, on arutelu all nii Euroopa Liidus kui NATO-s. "Ja kindlasti me neid arenguid tähelepanelikult jälgime. Ka Eesti valitsus on vastu võtnud oma Hiina-poliitika põhimõtted," ütles minister.

"Saksamaa eesistumisel (, mis on järgmine EL-i eesistuja) planeeritakse Euroopa Liidus selle aasta teisel poolaastal tippkohtumist, kus osalevad kõik Euroopa Liidu valitsusjuhid ühelt poolt ja Hiina liidrid teiselt poolt. See on märk sellest, et Hiina osakaal rahvusvahelistes suhetes kasvab. Sellest tuleb teha järeldusi ja vaadata, millised on selle mõjud - nii meie Atlandi-ülesele väärtusliidule riikide vahel kui ka ülemaailmselt," tõdes Reinsalu.

"Ma arvan, et kindlasti, mida ühtsem Euroopa Liit ka suhetes Hiinaga on, seda mõistlikum," rõhutas välisminister.

Peaminister Jüri Ratase sõnul järgib Eesti näiteks 5G võrgustikke puudutavate investeeringute osas liiltase USA-ga kokku lepitud läbipaistvuse põhimõtet. Hiinat ohuks ta ei pea.

"Me peame teadma, kes on omanikud, me peame teadma, milleks neid investeeringuid kasutatakse. Kui rääkida Hiinast, siis kindlasti ei ole Hiina oht, vaid Hiina on väljakutse," ütles Ratas.

Minister Karu: välisluure raport tugineb andmetel

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu ütles vastuseks palvele Hiina saatkonna kriitikat kommenteerida, et välisluureameti hinnang põhineb andmetel, mitte subjektiivsetel seisukohtadel.

"Välisluureameti seisukoht, märkused ja soovitused põhinevad asjatundlikul tööl ning laiapõhjalisel rahvusvahelisel koostööl (sealhulgas infojagamisel), mitte töötajate isiklikel eelistustel. Ameti eesmärk on kaitsta Eesti julgeolekut, arvestades kogu kättesaadavat informatsiooni," ütles Karu pressiesindaja vahendusel ERR-ile.

"Hiina on Eestile aastatepikkuse ajalooga kaubanduspartner, kellega soovime koostööd ka edaspidi jätkata. Väikesele riigile on kahtlemata oluline, et ehitaksime enda kaubandusmudelid üles jätkusuutlikul ning Eesti huvisid arvestaval moel. Hiina on ka turismi ja kultuuri kontekstis meie jaoks huvipakkuv partner ning huvi on selgelt ka teistpidine - ka selles osas jätkame hea meelega koostööd," lisas Karu.

Hiina Rahvavabariigi suursaatkond Eestis tegi reedel avalduse, milles kritiseeris teravalt Eesti välisluureameti aastaraporti Hiinat puudutavat osa ja nõudis "valede väljenduste korrigeerimist".

Eesti välisluureamet hoiatas oma avalikus aastaraportis Hiina mõju kasvu, investeeringute, tehnoloogilise sõltuvuse ja lobistide eest. Hiinal on Eesti-suguses väikeriigis kergem sõltuvust tekitada ning hiljem survet avaldada, leiab Eesti välisluure.

Hiina saatkonnad on ka näiteks Norras ja Leedus kritiseerinud sealsete julgeolekuasutuste hinnanguid Hiinast lähtuvale võimalikule ohule.

Raimond Kaljulaid: saatkonna avaldust ei saa tähelepanuta jätta

Eesti-Hiina parlamendirühma rühma juht Kalev Kallo ei leidnud aega, et anda "Aktuaalsele kaamerale" intervjuud, kuid parlamendirühma liige Raimond Kaljulaid ütles, et Hiina saatkonna avaldust ei saa tähelepanuta jätta.

"Kindlasti on ühelt poolt konkreetselt selle aruande sisule mõju avaldanud see, et üldse maailmas ja rahvusvaheliste suhete valdkonnas väga palju räägitakse sellest, et Hiina mõjujõud kasvab ja Hiina mõju maailma asjades kasvab, ja sellele antakse erinevaid hinnanguid," rääkis Kaljulaid.

Ta lisas, et Eesti on pluralistlik ning välispoliitika ja rahvusvaheliste suhete alases debatis on mitmeid osalejaid ning raport on neist ühe nägemus.

Paet: Eesti peaks lahkuma 17 + 1 formaadist

Euroopa Parlamendi liige ja endine välisminister Urmas Paet tegi teisipäeval Hiina saatkonna avaldusest ajendatuna üleskutse, et Eestit võiks lahkuda Hiina algatatud eriformaadist 17 + 1, millles 17 Ida- ja Kesk-Euroopa riiki teevad Hiinaga koostööd.

"Hiina saatkonna kuri reaktsioon räägib, et Eesti teabeamet on oma ohuhinnangus nimetanud asju õigete nimedega," märkis Paet.

"Eesti peaks Euroopa Liidu ühtsema Hiina-poliitika eesmärgil lahkuma 17 + 1 eriformaadist Hiinaga, kus 17 on vaesemad Euroopa riigid - nii EL-i kuuluvad kui mittekuuluvad - ning üks on muidugi Hiina. Selline formaat nõrgestab EL-i ühtset Hiina-poliitikat ning kasvatab Hiina mõju vastuvõtlikumates Euroopa riikides," märkis opositsioonilise Reformierakonna liige Paet, lisades, et Eesti prioriteet peab ka Hiina puhul olema ühtne ja tugev EL-i poliitika.

"Hiina esmapilgul kiire ja suure raha vaimustuse taustal tuleb meeles pidada, et see riik peab üle miljoni rahvusvähemuse esindaja laagrites, hoiab suhteid pingelisena Taivaniga, toetab Põhja-Korea kuritegelikku režiimi jne. Ka värske otsus karistada koronaviiruse sümptomeid varjavaid inimesi surmanuhtlusega räägib Hiina Rahvavabariigi režiimi olemusest palju," tõdes Paet.

"Eestile on suhetes Hiinaga oluline panustada ennekõike Euroopa Liidu ühtse poliitika kujundamisse selle riigiga, mitte kujutama ette, et üksi toimetades on võimalik mingit kingitust saada. Ei ole," rõhutas Paet.

Riigikogu väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson ütles, et Hiina jälgib tähelepanelikult mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas, mida temast arvatakse. Üht või teist teemat tõstatades peaks Eesti tema sõnul silmas pidama, mida taotletakse.

"Me peaksime lähtuma oma seisukohavõttudel sellest teadmisest, et Eestile tegelikult ei ole kuigi kasulik kujundada lisaks Venemaale uusi vaenlase kujusid, eriti veel riigis nagu Hiina," ütles Mihkelson.