Mis saab ehituspoodidest? Kui inimesel on maja ehitus pooleli, tarvis on erinevaid ehitusmaterjale.

Eks neil on samamoodi see õuemüük ja drive-in luugimüük võimalik. Ja nii ta on ju ka vahepeal ennem töötanud. Ma arvan, et ka siin on kaupmehed nutikad ja suudavad seda niimoodi korraldada. Loomulikult need vajalikud kaubad, ka ehituskaubad tuleb ju kätte saada.

Näiteks Depo tüüpi ehituspood, seal on ka suur valik toidukaupu. Kas seal selle toidukraami kohapeal müük on võimalik või kinni peab jääma terve suur poekompleks?

Ma arvan, et need on sellised head piiripealsed näited. Loomulikult, kui tegemist on ehitusmaterjalide poega ja seal on avatud kuskil toidumüügi riiul, siis see ju tegelikult selle piirangu mõttega kokku ei lähe. Ma ikkagi väga usun sellesse, et nii kaupmehed kui ka Eesti inimesed on vastutustundlikud ja energiat ei panda mitte sellele, kuidas piirangutest mööda, vaid kuidas nende piirangute raames ohutult elu ja kauplemist korraldada. Alati on võimalik leidlikul leida kõvertee, kuidas piirangust mööda minna, aga see ei aita kuidagi meie ühiskonda edasi ega aita meil seda viirust seljatada.

Üks ettevõtja palus küsida, kas lahtijäävasse poodi võib paigutada mõne teise peo, mis eraldiseisvana ei saa lahti jääda, leti? Ehk piltlikult öeldes toidupoodi paigutada kingalett.

Igasuguste asjade peale saab ju mõelda, aga kui me vaatame suuremaid poekette, siis on võimalik sellestsamast toidupoest osta ka muid esmatarbeks vajalikke asju, kas elektripirne või kingi. Aga nende piirangute mõte ja eesmärk on ikkagi selles, et viia kõik kontaktid miinimumini.

Toidukaupluste ees, kaubanduskeskustes on letid, kus müüakse sinki, vorsti, maasikaid, lilli. Kas need letid tuleb sulgeda?

Need letid ei ole ju osa toidukauplusest. Me ikkagi räägime alalistest toidupoodidest. Kui see lett on väljas, siis välitingimustes kehtivad teised reeglid.

Mis saab autosalongidest, kas need tohivad olla lahti?

Kui me räägime autoteenindusest või ka salongist, kus pakutakse teenindust või hooldust, siis loomulikult, teenindusse ja hooldusse peab inimene oma auto saama viia. Samamoodi peab töötama rehvivahetus. Aga me ei saa ju sellepärast ju avada ju salongi ennast. Minu meelest on see küsimus meie ühisest vastutustundest.

Mis saab autovaruosade poodidest?

Nii nagu paljude teiste poodide puhul, siis on ka paljudel autovaruosade poodidel olemas e-müügi võimalus ja on võimalik teha drive-ini või luugimüüki.

Elektrikaupade poed, kus müüakse juhtmeid ja kaitsmeid, või sanitaartehnikapoed. Seal on tihtipeale tarvis müüjale näidata toodet, mida soovitakse osta või küsida nõu. Kas mingisugusel puhul on võimalik seda teha või tuleb e-kaubanduses ehku peale tellida kaupa, mis võib-olla omavahel ei sobigi kokku ja võib osutuda ohtlikuks?

Eks me kõik peame tegema siin oma tavapärastesse ostuharjumustesse muudatusi. Midagi on nende samade näidete puhul kindlasti võimalik lahendada läbi õuemüügi ja on võimalik seal konsulteerida selle poe müüjaga. Ma usun, et need lahendused on leitavad.

Kas ehitusmehed peavad järgmise kuu aja jooksul arvestama, et kauplusesse oleks neil asja võimalikult vähe ja kogu müük saab toimuda õuealal ja läbi drive-in meetodil. Kuidas sellisel juhul kaupasid hoiustataks?

Kui ost on eelnevalt komplekteeritud, tuuakse kaup ikka ju välja. Need, kes ise tegelevad ehitusteenuste pakkumisega, ju ka teavad, milliseid konkreetseid tooteid neil vaja on. Ehituspoodide puhul on ju suuremate koguste ostu puhul nii ehk naa drive-ini kasutatud.

Kas see päris elus hakkab välja nägema nii, et inimesed ei kogune avaratesse ehituspoodidesse, vaid kohtuvad pikas järjekorras välialal ja müüjad peavad töötama välitingimustes? Kui me ühel hetkel avastame, et see on jabur ja see ei aita kaasa viiruse tõrjumisele, siis kas valitsus on valmis seda kõike ka muutma?

2+2 reegel kehtib ju ka välitingimustes. Me oleme ju neid piiranguid sättinud nii, et nad oleksid võimalikult mõjusad ja elukorraldust mõjutaksid võimalikult vähe. Aga praegu me oleme lihtsalt jõudnud sinna etappi, kus see tavapärase elukorralduse muutus ongi väga suur ja paraku on meil seda vaja. Meil on vaja vähendada liikuvust, meil on vaja vähendada kontakte selleks, et meie majandus püsiks ja meie inimesed oleks terved. Kõike ei saa ka teha kauplejad. On ka väga palju tootmisettevõtteid, kellel on samamoodi tähtis, et nende töötajad püsiksid terved.

Kui ettevõtjad hakkavad otsima kõverteid piirangutest möödahiilimiseks, siis kas neid ootavad kontrollid ja tagajärjed?

Kindlasti piirangute järgimist politsei ja terviseamet kontrollivad. Ja ma arvan, et kõige olulisem on see, et milline on meie kui ühiskonna hoiak nendesse, kes halvas mõttes skeemitavad, mitte ei mõtle nende lahenduste peale, kuidas piirangute raames ka keerulistes oludes aidata neid ja leida neid lahendusi, mis on kliendile ja ka kaupmehele endale kasulikud.