Suurem osa nendest tegevustest eeldab siiski seaduste muutmist ning nende sammudega loodetakse jõuda valmis nii, et pärast kevadisi valimisi alustav uus valitsus saaks hakata neid kohe ellu viima, vahendas Yle.

Soome varjupaigapoliitika lähtub valitsuse kinnitusel endiselt Euroopa Liidu põhimõtetest, mida Helsingil on plaanis jätkuvalt mõjutada.

Koonderakonda kuuluv siseminister Kai Mykkänen rõhutas, et Soomel on plaanis jätkuvalt pakkuda kaitset neile, kes on põgenemas tagakiusamise eest, kuid kavatseb reageerida raskete kuritegude ja nende sooritajatele suhtes. "Sellistele ei tohi armu anda," sõnas ta.

Kokku on valitsuse poolt välja pakutud 14 strateegiat, mis jagunevad neljaks suuremaks kogumiks või korviks, mis puudutavad siseriiklikke samme. Üksikuid tegevusi on kokku 51.

"Esimeses korvis on see, et me tahame tagada, et väikese valesti käituva vähemuse tõttu ei kannataks hästi käituv enamus," lausus Mykkänen.

Varjupaigamenetlus saab olema kiirem, tagasisaatmist tõhustatakse

Varjupaigamenetlused peaksid edaspidi olema lahendatud kuue kuu jooksul, sest otsuste venimine tekitab riske. Lisaks algatatakse eelnõu, mille kohaselt saab rahvusvahelise kaitse andmise tühistada, kui selle kaitse saanud isik jääb süüdi raskes kuriteos.

Kui sellise inimese suhtes kehtib tagasisaatmise keeld, jääks ta Soome ajutise elamisloaga. Kui sellist keeldu pole, saadetakse ta riigist välja. "On selge, et võimsaim heidutus on just nimelt oht saada riigist välja saadetud," nentis minister.

Kui varjupaigataotleja saab keelduva otsuse, oleks politseil võimalus kasutada kinnipidamist siis, kui ta on ohuallikaks. Mykkäneni sõnul on oluline see, et ohtliku isiku saaks võtta kontrolli alla kohe pärast esimest keelduvat otsust.

"Me ei paku välja tuhandete inimeste vahi alla võtmist, kuid me teeme ettepaneku, et igas varjupaigamenetluse etapis oleks võimalus kasutada ohtu kujutavate isikute suhtes tugevamaid vahendeid," selgitas siseminister, kelle arvates tuleks sellest põhimõttest lähtudes pidada kinni umbes mitusada isikut. Samuti on keelduva otsuse saanud isikute puhul võimalik vajadusel rakendada registreerimas käimist ja kohustuslikku viibimist kindlaks määratud elukohas.

Isikute tagasisaatmisel tehtaks koostööd päritoluriikide ja Euroopa Liiduga.

Sisserände ohjeldamiseks teeb valitsus ka ettepaneku võtta piiril kasutusele selline menetlus, et enne riiki sisenemist saab isikuid pidada piiritsoonis, täpsemalt puudutaks see võimalus idapiiri ja Helsingi-Vantaa lennuvälja. Sellisel juhul menetletaks varjupaigataotlused nelja nädala jooksul.

Mykkäneni sõnul on see eelkõige plaan juhuks, kui Soome peaks korraga pürgima palju varjupaigataotlejaid.

Eesmärgiks on ka ohjeldada musta tööturgu ehk olukorda, kus keelduva varjupaigaotsuse saanud isik kaob võimuesindajate silmist ning töötab ümbrikupalga eest kuskil Soomes edasi. Isiku suhtes rakendataks eelkõige senisest rangemat regulaarset kohustuslikku registreerimist, kuid suurem oht ähvardaks ka musta tööjõudu kasutavaid ettevõtteid.

Alalise elamisloa ja kodakondsuse saamine muutuvad raskemaks

Teine korv puudutab Mykkäneni sõnul seda, et need inimesed, kes alaliselt riiki jäävad, peavad ka Soome ühiskonnaga paremini seotud olema. Ehk püsivalt Soome elanikuks jäämine eeldab ka ühiskondlike põhiväärtuste ja -reeglite eksamit ning täiskasvanutelt ka aastatepikkust õppimist ja seaduslikku tööd.

"Püsiv Soome jäämine lähtub enese aktiivsest sidumistest Soomega," rõhutas minister ja lisas, et kui need eeldused pole täidetud, aga isik vajab endiselt rahvusvahelist kaitset, siis tema ajutist elamisluba lihtsalt pikendatakse.

Sarnaselt muutub rangemaks ka Soome kodakondsuse saamine - tuleb uus kodakondsuseksam ja passi saamine eeldab senisest pikemat alalist elamist Soomes.

Karistused seksuaalkuritegude eest karmimaks, alaealisi nõustatakse rohkem

Seksuaalkuritegusid on valitsusel plaanis ennetada karistuste karmistamise ja alaealiste nõustamisega.

Mykkänen tunnistas, et kuritegude statistika näitab, et mõnedest varjupaigataotlejate lähteriikidest saabunud isikud on seksuaalkuritegude registris keskmisest rohkem esindatud. "Selle asjaolu maha vaikimine oleks karuteene kogu välismaist päritolu kogukonnale," sõnas ta.

Seksuaalkuritegudega seoses antakse ressurssi juurde ka veebipolitseile ning parandatakse erinevate ametkondade koostööd.

Koolides viiakse laste ja noorte hulgas läbi koolitusi, mis aitaks alaealistel sotsiaalmeedias turvalisemalt olla ning muuhulgas tunda ära olukordi, kus seksuaalkurjategijad üritavad neid enda huvides ära kasutada. Lapsed saavad edaspidi ka lihtsamalt teavitada, kui nad on kohanud sotsiaalmeedias midagi ebameeldivat või hirmutavat.

Samuti võetakse haiglates kasutusele põhjalikumaid meetmeid, kuidas seksuaalkuritegude ohvriks langenud alaealisi märgata ja mille abil saaksid alaealised endaga juhtunu kohta turvalises keskkonnas ütlusi anda.

Mykkäneni poolt loetletud meetmete rahastamiseks lisatakse juba käesoleva aasta riigieelarvesse 10 miljonit eurot ning mitmed neid samme puudutavad seaduseelnõud on juba parlamendi menetluses, kusjuures mõne algatuse puhul on parteid juba sisu asjus kokkuleppele jõudnud.

Eelpool mainitud teemad on olnud Soomes päevakorral juba pikemat aega, kuid olulise tõuke otsustavamaks tegevuseks andsid hiljutised juhtumid Oulus ja Helsingis, kus mitmed alaealised sattusid välismaist päritolu seksuaalkurjategijate ohvriteks.