Valitsus muudab põhjalikult koolide tööd koroonaolukorras
Valitsus otsustas neljapäeval, et püüab igal juhul koolid algaval õppeaastal avatuna hoida, vaktsineerimata õpetajad peavad tegema regulaarselt kiirteste ning COVID-19 tõttu koju jäävatele lastele kaugõppe korraldamise kohustust koolidele ei panda.
"Me otsustasime täna valitsuses, et koolid peavad olema avatud. Täpselt nii nagu on seda soovitanud rahvusvahelised organisatsioonid, ütlevad teadusnõukoda ja terviseamet, ütleb ka valitsus selges üksmeeles, et me teeme selleks kõik, et koolid saaksid olla kontaktõppes," rääkis haridus- ja teadusminister Liina Kersna neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.
Kuna koolide avatuna hoidmiseks on kõige tähtsam koolipere vaktsineerimine, siis valitsus on seadnud eesmärgiks vaktsineerida 16–17-aastastest noortest oktoobri lõpuks 70 protsenti ja haridustöötajatest vähemalt 90 protsenti, ütles Kersna. Minister viitas haigekassa andmetele, mille kohaselt on kõigist haridusasutuste töötajatest praeguseks 72 protsenti vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud.
Valitsus leppis ka neljapäeval kokku, et need haridustöötajad, kes ei ole vaktsineeritud, peavad hakkama ennast regulaarselt kiirtestima. Kiirtestid tagab haridusasutustele vähemalt aasta lõpuni riik. "See puudutab kõiki hardiusastmeid," rõhutas Kersna.
Minister rääkis ka sellest, et järgmisel nädalal hakkab valitsus arutama vaktsineerimise korraldamist koolides, kuid seni kutsus ta kõiki vaktsineerima juba enne kooli algust.
Eneseisolatsiooni lähevad ainult nakatunud
Kersna sõnul otsustas valitsus neljapäeval, et koolide avatuna hoidmiseks ei pea vaktsineeritud – nii lapsed kui ka õpetajad – erinevalt varasemast enam lähikontaktsena eneseisolatsiooni minema.
"Tegime sellise põhimõttelise otsuse, et neid lähikontaktseid, kes ei ole vaktsineeritud, neid korduvtestime ja nii kaua, kui test on negatiivne, saavad ka nemad jätkata kontaktõppes. Esimese ja teise laine ajal saadeti lähikontaktsena koju terve klass. Seda me enam ei tee," rääkis minister.
Küll aga peavad olenemata vaktsineeritusest koju minema need, kellel on haigussümptomid ning samuti ka positiivse testitulemuse andnud õpilased ja õpetajad.
"Siin on erinevus eelmiste lainetega see, et need, kes on saanud positiivse testitulemuse, ongi haiged ja on kodus sama moodi, nagu on gripis või kopsupõletikus laps haigena kodus," ütles Kersna. "See tähendab, et me ei ütle koolidele nii nagu varem, et nad peavad tagama juhendatud õppe neile õpilastele, kes on distantsil. Me käsitleme neid kui haigeid lapsi nagu iga teise haiguse puhul."
Kui laps on asümptomaatiline ja ta on võimeline distantsilt õppima ning koolil on tehniline valmisolek teha tunnist ülekanne, siis seda võib teha, aga valitsus ei pane koolidele sellist kohustust, selgitas Kersna.
Eraldi reeglid on alla 12-aastastele lastele - nende puhul testitakse vaid neid lähikontaktseid, kellel on haigussümptomid ja koju peavad taaskord jääma vaid positiivse testi saanud või haigustunnustega laps.
"Aga sellist regulaarset lähikontaktsete kiirtestimist alla 12-aastaste puhul me ei tee, kuna varasem kogemus näitab seda, et väikeste laste seas, lähikontaktsetena eriti, see viirus levib väga harva," ütles minister.
Minister rääkis ka teadusnõukoja juhi Irja Lutsari tutvustatud Suurbritannia uuringust, mille kohaselt nakatus koolikeskkonnas ainult 1,2–1,3 protsenti lähikontaksetest. "Koolikeskkonnas on väga väike hulk neid, kes lähikontaktsena nakatuvad. Neid me korduvtestimisega püüamegi leida, aga üldiselt ei pea lapsed enam lähikontaktsena distantsõppele minema," rõhutas ta.
Kersna tõi kontaktõppe jätkumise vajadusest rääkides esile selle, et uuringute kohaselt on kaugõpe mõjunud laste vaimsele tervisele halvasti.
Koolid tervitavad kontaktõppe tagamist
Tallinna Reaakooli õpetaja ja õppealajuhataja Madis Somelar tervitab valitsuse otsuseid tagada igal võimalikul juhul õpilastele kontaktõpe.
"Reaali kogemus näitas eelmisest õppeaastast seda, et meil oli ainult üks juhtum koolis, kus oli n-ö klassikolle, aga väga tihti saadeti kodus toimunud haigestumise tõttu ühe klassi õpilased isolatsiooni. Ja kui kaks nädalat sai mööda ja kogu klass tegi testi ära, siis oli selge, et neid asju tuleks läbimõeldumalt teha," rääkis Somelar "Aktuaalsele kaamerale".
Narva Soldino gümnaasiumi direktor Roman Treial ütles, et kontaktõppe säilitamine on igati positiivne uudis, kuid kiirtestimise korraldamine tekitab küsimusi.
"Vaktsineerimata õpetajaid hakatakse kiirtestima. Kuidas hakatakse? Me praegu ootame - kõik õpetajad ja koolidirektorid - haridus- ja teadusministeeriumilt ja terviseametilt konkreetsemaid, täpsemaid juhiseid, kuidas me hakkame neid kiirtestima, kuidas me hakkame lähikontaktseid korduvtestima. See jäi mulle arusaamatuks," rääkis Treial.
27 õpetajate aineühendust saatsid täna õpetajatele, õpilastele ja lapsevanematele avaliku pöördumise, milles kutsutakse üles laskma end vaktsineerida.
Minister Liina Kersna rääkis uuest õppeaastast ka "Ringvaates":
Toimetaja: Mait Ots, Merili Nael, Elo Ellermaa