"Eesti taktika oli - räägime rahulikult omavahel läbi, üritame jõuda mingi lahenduseni," kommenteeris Sildam kümneid kohtumisi, mida Eesti ametnikud oma Soome kolleegidega liikumisvabaduse taastamiseks olid pidanud.

"Aga see on olnud tulemusteta taktika," märkis Samost. "Ma arvan, et ametnike iganädalaste jutuajamiste ja suursaadiku peaministri juurde kutsumise vahele jääb terve rida astmeid, mis ei ole samadel tasemetel. Tõenäoliselt oleks näiteks võinud Eesti suursaadik Soomes anda mõnele Soome ajalehele pika intervjuu, kus ta oleks resoluutses toonis teatnud, et Eestis ollakse väga mures selle pärast, kuidas meie kodanikke Soomes koheldakse ja miks Soome ei täida Euroopa Liidus kokku lepitud Schengeni reegleid. Aga seda ei tehtud."

Sildam lisas, et sinna juurde oleks võinud rääkida ka mõned inimlikud lood selles, kuidas Soome kehtestatud piirangute tõttu on perekonnad lahutatud.

"Aga seda kõike ei tehtud," jätkas Samost. "Siin võib küll teha etteheiteid ametnikele, aga võib-olla suurem mure on selles, et alates jaanaurist, kui kohtumised ametnike vahel algasid, pole meil sisuliselt olnud välisministrit. Tegelikult sellised asjad sünnivad ju ikkagi läbi poliitilise tahte, aga seda poliitilist tahet ju välisministeeriumis tänase päevani olemas ei ole. See on kurb, aga tõsi," rääkis Samost.

26. jaanuaril tööd alustanud peaminister Kaja Kallase valitsuses jäi välisministri positsioon Keskerakonnale, mis valis sellele kohale Eesti tollase suursaadiku Tšehhis Eva-Maria Liimetsa, kes hoolimata lubadusest ennast poliitiliselt määratleda, ei ole seni Keskerakonda astunud.

Sildam arvas siiski, et välisministeeriumis on poliitiline tahe olemas. "Aga see on oluliselt leebem ettekujutus, kuidas seda poliitilist tahet saab realiseerida kui see tegelikkuses on võimalik," leidis ta. Peaminister Kallase kohtumine Soome suursaadikuga, mille kohta info jõudis ka Soome meediasse, on oluliselt tõhusam abinõu kui et lihtsalt ametnikud kohtuvad ja täidavad ka ministri poliitilist suunist, lisas Sildam.

Soome lubab praegu Eestist ainult riigi ja ühiskonna toimimiseks vältimatut töörännet ning teatud erigruppide liikumist, teisisõnu on välja valinud enda vaatenurgast vajalikud üksikud grupid. See on seadnud keerulisse olukorda tuhanded Eesti pered, mis ei saa omavahel kohtuda, kuna mõni pereliige on Soomes tööl ning ei saa piirangute tõttu Eestis käia. Samuti võib pikalt Soomes viibinud Eesti residentidel tekkida Soome maksuresidentsus ilma, et nad seda oleksid soovinud.

Soome tegevus on vastuolus Euroopa Liidu vaba liikumise põhimõttega ja sellele on tähelepanu juhtinud ka Euroopa Komisjon.