Yana Toom loodab Valgevene kriisile lahendust Merkelilt

Yana Toom
Yana Toom "Esimeses stuudios" Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Euroopa Parlamendi saadik Yana Toom ütles ERR-ile antud intervjuus, et ta tervitab Angela Merkeli telefonikõnet Aleksandr Lukašenkole, kuna taas on Merkel see, kes kuidagimoodi sellele konfliktile lahenduse toob. Toom ei usu, et Venemaa võiks hakata Lähis-Ida migrante Pihkva kaudu ka Eesti piiridele paiskama või alustada Läänega suurt konflikti.

Kus või kelle käes on tegelikult selle Valgevene kriisi lahendamise võti – Minskis, Moskvas, Berliinis või Washingtonis?

Põhimõtteliselt muidugi on Minskis, aga Minsk ei hakka midagi lahendama, see on siililegi selge.  Mul oli väga hea meel, kui ma lugesin, et Saksa liidukantsler Angela Merkel lõpuks rääkis Aleksandr Lukašenkoga. Olgem ausad, Euroopas neid liidreid, kes saavad endale lubada selliseid julgeid samme, enam ei olegi. Ja kuna me teame, et ta rääkis sellest ka [Vene presidendi Vladimir] Putiniga, siis  tulebki loota, et Merkel suudab taas kord selle olukorraga kuidagi toime tulla. 

Eestis on juba puhkenud kriitikalaine: miks Saksamaa liidukantsler helistab inimesele, kes ametlikult pole Euroopa Liidu jaoks Valgevene president?

Saan aru, et need kriitilised inimesed arvavad, et kui helistada Svjatlana Tsihhanovskajale, siis probleem laheneb. Üldse on väga hea olla niimoodi eemal, valges mantlis ja vaadata, kuidas päris poliitika käib. Päris välispoliitikas peadki vahel suruma räpaseid käsi, siin pole midagi teha.

Ja peab ju olema realistlik. Ma just just lugesin ühe Saksa ajalehe arutelu selle üle, et 1938 oli Saksmaal juutidevastased pogrommid ja juudid üritasid  põgeneda Poola. Neid aga ei lastud üle piiri ja nad surid seal pimedas metsas kahe riigi vahel. Sisuliselt meil on täna umbes samasugune olukord. Ja moraliseerida oma soojas majas istudes, kellele tohib helistada ja kellele mitte – see ei näe ausalt öeldes hea välja.  

Mida Aleksandr Lukašenko praegu ootab? Mis on säärase inimeste kohaleveo eesmärk?

Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Josep Borell ütles, et kõike seda jama piiri peal korraldab Lukašenko selleks, et juhtida tähelepanu kõrvale, kuidas nad rikuvad inimõigusi. Osaliselt tundub see nagu loogiline. Ma ise arvan, et pigem on see soov kätte maksta. Ja ta kaotas igasugused tsiviliseeritud koordinaadid.

Lukašenko pressib ennast laua taha, ta tahab olla see, kellega räägitakse. Selles mõttes muidugi oli Merkeli kõne talle ilmselt meelt mööda, aga vaevalt oli see väga sõbralik kõne. Pigem ikka selline konstruktiivne ja ehk tige.

Valgevene režiim teab, kuidas euroliidule meeldib rääkida inimõigustest. Ja nüüd on hea öelda, vaadake, inimesed surevad metsas, sinna ei lasta ei arste ega põgenikega tegelevaid organisatsioone. Paraku vastab tõele. Lukašenko on rahul sellega, millisena ta näitab Euroopa Liitu maailmale.

Me tegelikult päris täpselt ei tea, millised uued sanktsioonid on diplomaatide laual. Aga kas Valgevene ametnikele sanktsioonide kehtestamine üldse aitab, nad ju nagunii Läänes ei käi?

Sellise riigi puhul nagu Valgevene töötavad ainult majandussanktsioonid. Siin on läbi käinud võrdlus Türgiga, et vaadake, Euroopa Liit maksab ju Türgile, makske siis Valgevenele ka! Aga tegelikult need kaks riiki ei ole absoluutselt võrreldavad, majanduste suurused on täiesti erinevad.  

Ja me näeme juba praegu, et need sanktsioonid kannavad vilja. Mitmed lennufirmad juba teatasid, et ei võta enam pardale Süüria, Jeemeni ja Iraagi kodanikke, kes lendavad Valgevenesse, kui neil ei ole diplomaatilist passi. Sanktsioone veel ei ole, aga lennufirmad juba muudavad oma käitumist.  

See tähendab, et Valgevene režiim ei vea lihtsalt majanduslikult sellist suurejoonelist plaani välja. Kõik see vajab aega, eile, pärast EL-i välisministrite kohtumist üks diplomaat ütles ajakirjanikele, et me saame aru, et asjaga on kiire, aga meil läheb veel vähemalt viis päeva, et kõik kooskõlastada. Aga mitut surma me näeme selle viie päevaga veel piirilähedases metsas? See on probleem!

Eelmine nädal tekitas Eestis furoori teade, et et Pihkva lennuväljale võivad hakata maanduma lennukid samast piirkonnast. Samas Venemaa  üritab mängida vahendajat. Kas see annab Eestile lootust, et Venemaa kaudu Lähis-Ida inimesed meie piirideni ei jõua?

Mina ei usu absoluutselt seda Pihkva juttu. Eesti meedia reaktsioon tundus harjumuspärane ja pisut naljakas. Kõik hakkasid kartma, et kohe nad jälle tulevad. Aga miks just Pihkva lennujaam? On olemas ju ka Peterburi lennujaam.  

Ja tegelikult ma ei usu ka seda, et Venemaa on Valgevene praeguste skeemide taga. See, et Venemaa välisminister Sergei Lavrov parastab, ei  tähenda veel, et Venemaa käsi on mängus. 4. novembril allkirjastasid Putin ja Lukašenko järjekordse koostööleppe, mis on kordades  vähem ambitsioonikas, kui see mustand, mis esitati 2019. aastal. See näitab minu jaoks selgelt, et tegelikult ei vasta Lukašenko käitumine ka Putini ja Kremli ootustele. Ja Putin tegelikult ei taha olla rollis, kellega ei räägita, kelle kätt ei suruta ja kellele ei helistata. Pärast Krimmi sündmusi on ta teinud meeletult pingutusi isolatsioonist väljumiseks. Ja praegu selleks, et maksta Euroopale kätte paarikümne tuhande migrandiga, ta seda riski kindlasti ei võta.

Kui tõsine on Lukašenko ähvardus keerata gaasikraanid kinni?  See puudutaks otseselt Venemaa huve. Kas see on tegelikult puhas retoorika?

Venemaa jaoks on gaasi müük ikkagi väga vajalik. Ma ei usu elu sees, et selleks, et anda Lukašenkole võimalus klaarida oma arveid Läänega, lubab Putin midagi taolist. Gaasi müük on tegelikult osa Kremli eduloost, see lihtsalt ei ole võimalik.

Kas te ei karda seda teooriat, et tekkimas Vene-Valgevene liitriigi vastasseis lääneriikidega: Ida-Ukrainas kruvitakse pingeid, Lukašenko abiga veetakse ebaseaduslikke immigrante Euroopasse, ähvardatakse gaas kinni keerata. Kas valmistutakse täielikuks laupkokkupõrkeks?

Liitriigi jutt ei vasta tõele, kui me vaatame sedasama eelpool mainitud lepingut. Valgevene hakkab muutuma oma põhiseadust ja uus põhiseadus peaks kehtima hakkama 2023. aastal. Uus põhiseadus ütleb väga selgelt, et Lukašenkol ei ole enam asja presidendiks. Lukašenko otsib endale praegu mingisugust pehmet maandumist. Ma arvan et ta loodab selles küsimuses Venemaa peale. Ja Valgevenesse ta ilmselt jääda ei saa. 

Kui ta tõesti tahab pidada ilusat vanaduspõlve, siis ta ei peaks praegu Putinit ärritama. Aga kas Putin läheb nüüd nii-öelda sõtta Läänega? Seda ma ei usu.  

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: