"Tuleb nentida, et praeguse olukorraga ei saa rahul olla, kuna süsteemist lähtuvalt on kõnniteede hooldamise kvaliteet ebaühtlane. Väga palju sõltub sellest, kui hoolsalt täidab oma kohustusi üks või teine firma, mis kellaks teeb oma töö ära üks või teine kojamees. Ning see olukord ei sobi sellisteks talvedeks, nagu me praegu näeme," rääkis keskkonna ja kommunaalvaldkonna eest vastutav abilinnapea Svet ERR-ile.

Tema selgituste kohaselt vastutab praeguse korra kohaselt eraomanikule kuuluva kinnistu ja sõidutee vahele jääva kõnnitee hooldamise eest kinnistu omanik. Kui aga kõnnitee asub linnale kuuluva objekti juures, milleks on sageli näiteks rohealad või kui kõnnitee asub seal, kus ei ole erakinnistuid - näiteks suuremate magistraalide ääres - siis vastutab selle hooldamise eest linn. Lisaks aitab linn eraomanikel mõnedel tsentraalsematel tänaval kõnniteid hooldada, kuna nende kasutus on niivõrd intensiivne. "Ja mõnes kohas on juba ka sõlmitud erakinnistute omanikega lepingud, kes ostavad oma teenust linna partnerilt selleks, et vältida topelt tööd," lisas Svet.

Eraomanikud sõlmiks lepingu linna korraldatud hanke võitjaga

"Kui me tahame, et see olukord paraneks ja oleks väga selge arusaam, kuidas koristusteenuse eest makstakse, siis ma leian, et kõige parem variant oleks see, kui kohalikule omavalitsusele antaks õigus viia läbi hankeid leidmaks konkreetsete piirkondade kõnniteede koristajaid sarnaselt sellega nagu kohalik omavalitsus peab praegu leidma teenusepakkujad, kes tegelevad prügi käitlemisega kindlates piirkondades," rääkis abilinnapea.

Sellisel juhul tekiksid linnas konkreetsed ettevõtted, mis vastutaksid kõnniteede koristamise eest kindlas piirkonnas. "Siis oleks korteriühistutel ja erakruntide omanikel kohustus sõlmida nendega leping. Ning mõistagi võidaks konkursi see, kes pakuks ka klientidele parima hinna," selgitas Svet.

Selliselt leitud ettevõtte lepingupartner oleks ka linn ja järelevalvet teeks nii linn kui ka eraomanik ise.

"See tähendaks seda, et mingi osa, nii nagu ka praegu, maksab kinni ühistu. Näiteks selle sama osa, mis jääbki konkreetse maja juurde. Aga siis on igal ühistul väga selge, mis teenust ta sisse ostab ja siis iga ühistu oskab ka pidada järelevalvet selle üle, kui hästi või halvasti lepingupartner oma tööd," rääkis Svet. "Kuna aga igas piirkonnas on ka linnale kuuluvaid kõnniteid, siis hakkab ka linnal olemas seal oma osa ja seetõttu hakkab ka linna panus igasse lepingusse olema päris märkimisväärne," lisas ta.

"See võimaldaks ühelt poolt tagada kõnniteede parema puhastamise, kuna ettevõttel saab olla rohkem valmidust lisada vajadusel tehnikat, mis on vaja kõnniteede intensiivsemaks hooldamiseks, kiireks lume väljaveoks ja libeduse tõrjeks, mida ei pruugi olla konkreetsel üksikul korteriühistul, kojamehel ega isegi väiksemal haldusfirmal," rääkis Svet. "Ning samal ajal võimaldaks see ka ressursse säästa, sest ei juhtuks enam olukordi, kus üks maja tellib endale väikese saha, mis sõidab läbi terve linna kohale, koristab ja sõidab ära. Siis oleks meil olukord, et kui masin juba ühele tänavale jõuab, siis see masin ka kogu selle tänava ära koristab."

Kõnniteede puhastamine maksab umbes 17 miljonit

Küsimusele, kui palju Tallinna kõnniteede puhastamine aastas maksma võiks minna, vastas Svet, et linna arvutuste kohaselt oleks see summa umbes 17 miljonit eurot.

"Kui Tallinn tahaks homme võtta praeguste hindadega enda hooldada kõik kõnniteed, maksaks see linna rahakotile umbes 17 miljonit eurot aastas. Sellest väga suure osa moodustab lume väljaveo teenus, umbes viis miljonit eurot," ütles abilinnapea.

Kulusid tõstabki see, et kõnniteedelt oleks vaja lund ära vedada oluliselt tihedamalt kui sõiduteedelt, sest paljudel kõnniteedel ei ole võimalik lund kusagile ladustada. Teine aspekt on aga see, et kõnniteede puhastamine on suuresti käsitöö, kus ruumipuuduse tõttu ei saa masinaid kasutada.  

Sõiduteede ja mõnede kõnniteede talvise hooldamise peale kulutab linn praegu aastas umbes kümme miljonit. "Aga me peame aru saama, et sõiduteed hooldada on suhteliselt odav võrreldes kõnniteedega, kuna seda saab teha suurte masinatega, seal saab kasutada keemiat, aga kõnniteedel, eriti kitsamatele kõnniteedel ja ajaloolistes piirkondades, on see sisuliselt võimatu. Rääkimata sellest, et näiteks soola kasutamine on lausa keelatud," rääkis Svet.

"Nii, et moel või teisel, kui me tahame tõsta kõnniteede hooldamise kvaliteeti - ja me tahame seda teha - siis keegi peab selle eest maksma. Kui linn praegu peaks seda kõike tegema puhtalt linnaeelarve kulul läheks maksma umbes 17 miljonit eurot. Aga me peame aru saama, et see tähendab otsest kulu linna maksumaksjale. Nii, et mina olen seisukohal, et selle asemel, et lihtsalt kogu hooldus munitsipaliseerida, oleks õige muuta süsteemi selliselt, et lume koristamine toimuks sarnaselt prügi käitlemisega," tõdes Svet.

Svet: Isamaa ei esitanud kulude katmise plaani

ERR-i viitele, et kõnniteede koristamise andmisest linna kätte on rääkinud ka erakond Isamaa, vastas Svet, et Isamaa ei ole näidanud, kuidas sellega kaasnevaid kulusid katta.

"Isamaa on teinud ettepaneku, et linn lihtsalt võtab enda peale kogu puhastuse. Aga kui me küsisime Isamaalt, hea küll, me saame seda teha, aga kust me võtame 17 miljonit eurot aastas, siis sellele ei ole näiteks Urmas Reinsalu (kes oli Isamaa linnapeakandidaat viimastel kohalikel valimistel – toim.) osanud midagi vastata. Vähemalt kuu aega tagasi ei olnud tal vastust sellele küsimusele olemas," rääkis Svet.

"Minu ettepanek seisneb selles, et me ei ütle lihtsalt, et nüüd koristab ainult linn, vaid me hakkame jagama seda vastutust linna ja krundiomaniku vahel. Aga linn on see, kes koordineerib ühtse teenusepakkuja leidmist ühele või teisele piirkonnale," selgitas ta.

"Nii, et need on sisult väga erinevad ettepanekud ja minu seisukoht - ma rõhutan, et tegemist on minu isikliku seisukohaga - aitab vastata küsimusele, kuidas kogu see asi peaks olema rahastatud, kuidas korraldada järelevalve selle üle," lisas abilinnapea.

Vajalik on laiem arutelu

Sveti sõnul nõuaks tema väljapakutud süsteemi ellu rakendamine kindlasti laialdast arutelu ühiskonnas, kuna muudaks oluliselt seni kehtivaid põhimõtteid.

"See on tegelikult oluline diskussioon, mis on seotud mitte ainult meie ootustega linna tänavatele, vaid see on seotud ka küsimusega, milliseid kohustusi me näeme kinnisvara omanikel Eesti riigis laiemalt. Tallinn ei ole küll terve Eesti, aga väga suur osa sellest ja tõenäoliselt see, kuidas need asjad liiguvad Tallinnas, võib mõjutada nende küsimuste käekäiku ka teistes omavalitsustes," rääkis Svet.

"Muidugi nõuaks see ka vastavate seaduste muutmist selleks, et kohalikul omavalitsusel tekiks õigus kinnistuomanikele öelda, et siin on firma, kellega te peate lepingu sõlmima," lisas ta.

Svet rõhutas siiski, et praegu on see veel ainult tema seisukoht, mis tal on tekkinud selle kuu jooksul, kui ta on olnud kommunaalvaldkonda kureeriv abilinnapea.

"Ma plaanin selle seisukoha tuua Tallinna linnavalitsuse ette ja kui linnavalitsus seda toetab, siis ka linnavolikogu ette. Võib-olla siis tehakse vastav ettepanek riigikogule selle küsimuse kaalumiseks," rääkis ta.

Küsimusele, milliseid seadusi tuleks muuta, arvas Svet, et eeskätt puudutab see kohaliku omavalitsuse korralduse seadust.