"Artikkel neli on konsultatsioonid liitlaste vahel, need konsultatsioonid käivad pikalt. Kujutage nüüd ette sellist olukorda, et need konsultatsioonid käivad, me oleme kogu aeg laua taga ja siis me äkki ütleme, et nüüd tuleb alustada konsultatsioonidega, sellepärast, et endine välisminister seda nõuab. See on lihtsalt jabur," ütles Kallas valitsuse pressikonverentsil.

"Välispoliitikas on põhimõte, et räuskajat ei kuulata, aga vaikijat ei märgata ja me oleme olnud väga tasakaalukad. Meiega peetakse nõu, meile helistatakse, meie käest küsitakse. Konsultatsioonid väga selgelt käivad kõikide NATO liikmesriikide vahel ja meie oleme seal aktiivsed osalised," lisas Kallas.

"Mina ütleks, et endise välisministri soov on sisepoliitiliselt silma paista, mida ta kindlasti selle avaldusega on teinud. Aga kas see Eestit aitab? Ei. See Eestit ei aita. Eestit aitab see, et me sisuliselt seda tööd teeme," sõnas Kallas veel.

Kallas rõhutas, et Venemaaga ei peeta läbirääkimisi ning küsimus on praegu dialoogis.

NATO-Vene Nõukogu kohtumine toimub 12. jaanuaril.

Urmas Reinsalu saatis nädala alguses peaminister Kaja Kallasele kirja, milles kutsus üles käivitama keerulise julgeolekuolukorra tõttu NATO artikkel neli.

"See on olukord, kus Eesti, tehes koostööd samameelsete riikidega, peaks viivitusteta käivitama NATO artikkel nelja konsultatsioonid. See on automaatne mehhanism, mis asetab kogu toimuva läbirääkimiste kaskaadi meie ja eriti meie liitlaste jaoks teise perspektiivi," kirjutas Reinsalu.

Samuti pidas Reinsalu vajalikuks artikkel nelja konsultatsioonide raames taotleda liitlaste sõjalise kohaloleku suurendamist Balti riikides ja Poolas.

NATO alusdokumendiks oleva Põhja-Atlandi lepingu 4. artikli kohaselt konsulteerivad lepinguosalised omavahel, kui neist kellegi arvates on ohustatud mis tahes lepinguosalise territoriaalne terviklikkus, poliitiline sõltumatus või julgeolek.