Blinken Genfi kohtumise eel: iga edusamm saab tulla vastastikkuse põhimõttel
USA välisminister Antony Blinken ütles esmaspäeval Genfis algava USA-Venemaa kohtumise eel, et iga kõnelustel saavutatav edusamm saab tulla vaid vastastikuse käitumise alusel. Mingite läbimurrete osas minister kuigi optimistlik pole.
"Ma ei usu, et näeme algaval nädalal mingeid läbimurdeid. Me saame panna asju lauale. Venelased teevad sama, otse meiega, NATO-s, OSCE-s ja siis näeme, kas nende alusel saab edasi liikuda," ütles Blinken intervjuus CNN-i saatejuhile Jake Tapperile.
Minister märkis, et iga edusamm algavatel kõnelustel saab aga tulla vaid vastastikkuse põhimõttel. "Ma pean selle all silmas seda, et kui USA ja Euroopa astuvad samme mõne Venemaa murekoha suhtes, siis Venemaa peab tegema sama," rääkis ta, lisades, et kõnelustel ei juhtu ükski kokkulepe Euroopat kaasamata.
Blinken lisas, et raske on rääkida mingitest tegelikest edusammudest, kui olukord Ukraina piiril on endiselt pinev. "Seega, kui me teeme tegelikult edusamme, siis me näeme deeskalatsiooni, Venemaa tõmbab tagasi ohtu, mida ta praegu Ukrainale kujutab," sõnas minister.
Ajakirjanik uuris Blinkenilt, kas ta ei karda, et kui USA teeb nüüd kõnelustel mõne järeleandmise, siis tekib pretsedent, kus Venemaa võib igal hetkel ähvardada mõnd riiki sissetungiga, kuni USA annab jälle midagi, mida ta soovib.
Blinkeni hinnangul on olukord just vastupidi.
"Esiteks, miks me oleme siin? Me oleme selles olukorras, kuna viimase kümne aasta jooksul on Venemaa korduvalt käitunud agressiivselt oma naabrite - Gruusia, Moldova, 2014. aastal Ukraina vastu. Ja nüüd on uus oht Ukrainale. Teiseks, kaalul on põhimõtted, mis on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku alused. Põhimõte, et üks riik ei saa jõuga muuta teise riigi piire. Põhimõte, et üks riik ei saa dikteerida teisele riigile välispoliitikat ja valikuid, mille hulgas on valik, kellega end siduda. Põhimõte, et üks riik ei saa kasutada mõjusfääri oma naabrite allutamiseks," rääkis ta.
"Kõik see on laual. Just sellepärast me mitte ainult ei seisa vastu, vaid oleme koondanud riike mitte ainult Euroopas, vaid kaugemalgi, et teha Venemaale selgeks, et agressioon ei ole vastuvõetav, sallitav, see ei lähe läbi," lisas Blinken.
Tema sõnul saab nüüd kõnelustel ka näha, kas dialoogi ja diplomaatiaga on võimalik leida asju, mida kõik osapooled saavad pingete vähendamiseks teha.
Toimetaja: Merili Nael