Rail Baltic Estonia juht: ehitust pidurdavad probleemid projekteerijaga

Kui ehitusvaldkonnas on praegu põhiline probleem sõjast ja sanktsioonidest tulenev toorainepuudus, siis Rail Balticu puhul on peamine mure hoopis aeglane projekteerimine, rääkis Rail Baltic Estonia juht Anvar Salomets. Kuid ka toorme hinnatõusul on oma mõju, mille ulatust on vara hinnata.

Kuidas üleüldse praegu Rail Balticu ehitus edeneb?

Need objektid, millega on lepingud sõlmitud, edenevad suuresti plaanipäraselt. Neil, mis veel ehituslepingutes ei ole, on mõningaid vajakajäämisi. Ei ole ootuspäraselt saanud tempot niiviisi üles, nagu varem lubatud. 

Miks?

Siin on mitu murekohta ja väljakutset. Üks suuremaid on seotud projekteerimise kesise edenemisega. Projektid ei laeku oodatud tempos, vaatamata korduvatele lubadustele. See omakorda mõjutab maade omandamist, mis on eeldus ehitamisele, ja seeläbi ka ehitamise algust. 

Miks projekteerimine ei suju oodatud tempos, mis see takistus on?

Kui varem tõid töövõtjad esile teatavat jõudluse langust seoses Covidi pandeemiaga, siis nüüdseks ei ole see enam kõige mõjuvam põhjus. Usutavasti on see ikkagi töövõtja jõudluse küsimus ja meile tundub, et pisut ka selline valearvestus, et sellist mahtu Baltikumi-üleselt projekteerida selle planeeritud meeskonnaga ei ole olnud adekvaatne ressursside hindamine. 

Kui te räägite jõudlusest, siis peate silmas seda, et töötajaid pole piisavalt?

Jah, ennekõike seda, et ei ole töötajaid piisavalt, ja ka juhtimisahelaid, et kes töötajatest parasjagu mingisugusel ajal panustab mingisugusesse töölõiku. 

Millisest projekteerijast te täpsemalt räägite?

Baltikumis on väga suur osa Rail Balticust Hispaania projekteerija IDOM-i teha. See on töövõtja, kelle jõudlusega jagub väljakutseid. Tema osutus Rail Balticu ühisettevõtte RB Raili hanke käigus valituks. 

Mis võimalused teil selles olukorras on?

Meie asi on osundada probleemidele ja hoolitseda selle eest, et need murenoodid jõuaksid töövõtjateni. Järjepidevalt me seda ka teeme, just täna (esmaspäeval) pidasime nendega sellel teemal uuesti aru. Töövõtja on kinnitanud, et ta suudab uusi kokkulepitud tähtaegu täitma hakata. 

Milliste projektidega on seis praegu kõige kriitilisem?

Eestit ta puudutab kõige valusamalt esimestel ehituslõikudel Harju- ja Raplamaal, kus riik on maid omandamas ja oleme kõige lähemal sellele eelduste paketi täitmisele, mis on ehitamise alustamiseks vaja. Samuti on nendele esimestele lõikudele esitatud uuest finantsperioodist rahastustaotlused. Kui need saavad positiivse vastuse, siis hakkab kiire. 

Kas te projektide venimise käigus saate siis maid ikkagi omandada ja asi jääb toppama ehitushanke juures?

Ütleme nii, et maade omandamine toimub ka mitte päris sellise kiirusega nagu siis, kui on olemas valmis projekt. Me otsime alternatiivseid lahendusi ja siis jupikaupa omandame seal, kus projekt on sobivas küpsuse astmes. Aga kindlasti oleks mugavam neid ühe tervikuna juba küpse projekti pealt teha. Selline olukord sunnib kasutama varuplaane. 

Räägime positiivsest ka. Mis seni hästi on läinud?

Kui võtame Eesti portfelli, mis ei ole seotud konkreetse töövõtja või põhitrassiga, siis püsime suuresti graafikus. Ülemiste terminali väga suure ehitushankega läksime välja märtsi alguses. Käib kohalike peatuste projekteerimine. Teiste suurte terminalide, Pärnu rahvusvahelise reisiterminali ja Muuga kaubaterminali projekteerimine on kas lõppenud või lõppfaasis ja valmistame ette ehitushankeid. Võiks öelda, et see on nagu õpiku järgi toimetamine ja väljakutseid jagub, aga suudame need kuidagi ületada ja verstaposte murda. 

Kas ehitusvaldkonda laiemalt vaevav toorainepuudus ja hinnatõus on ka kuidagi tunda andnud Rail Balticu tegevustes?

Jah, kuna oleme üks majandusruum, siis kahtlemata on ka Rail Balticu projekti jõudnud või mõju avaldamas nii Venemaale-Valgevenele kehtestatud sanktsioonid kui ka sõda Ukrainas. Selle läbi on mõjutatud varasemad tarneahelad ja omakorda ka teatud toormete hinnad. Eraldi saab välja tuua kahtlemata terase, tsemendi ja loomulikult kütuse, mis kõik on võrdlemisi suured kuluartiklid meie projektide portfellis. 

Kas mõju on ka käimasolevatele tegevustele? Kas midagi jääb pooleli, edeneb vaevalisemalt või läheb kallimaks?

Me monitoorime olukorda järjepidevalt, iga päev, ja mis seda üldistatult öeldes praegu kõige enam iseloomustab, on see, et sisendhinnad tõusevad, aga iga päev on ka uus reaalsus ehk tänane ennustus on homme juba hoopis midagi muud. Me ootame ja ka näeme, et kusagil peab see platoo tekkima, ehk teisisõnu uued tarneahelad oma kuju võtma.

Praegu käimasolevates ehitushangetes on kallinemised juba olemas. Hindame olukorda ja rakendame meetmeid, et hinnatõusuga paremini toime tulla. Aga hinnatõusust me nendel objektidel ei pääse. Nüüd öelda täpselt välja, kui suur see saab olema, on selles mõttes tänamatu töö, et homme on jälle täiesti uus reaalsus. 

Mida need hinnatõusu meetmed endast kujutavad?

Me teeme vahet pehmel ja raskel meetmete paketil. Pehmed meetmed võimaldavad ehitusettevõtetel paremini oma rahavoogu juhtida, räägime ettemaksude suurendamisest ja teatud materjalide ette akteerimisest.

Raskete meetmete puhul jõuame täiendava kallinemise katmiseni ehk kui lepingutes on rakendunud vääramatu jõud, mida ta praegu ka on, siis tekib õigus täiendavat raha küsida. Loomulikult väga karmi tõendamiskoormusega, aga põhimõtteliselt on see võimalik ja sellisel puhul on tellija valmis kallinemisi katma.

Loomulikult enne kui veel kallinemiste katmiseni jõuame, on oluline komponent aeg. Kõigepealt ravime ajaga nii palju, kui on võimalik ehk anname aega juurde, et need samad tarneahelad saaksid taastuda ja võimalik, et see päästab ka selle võrra suuremast hinnatõusust. 

Palju teil eelarves puhvrit on, et saate kallinemist katta?

Olemasolevate ehituslepingute kontekstis räägime viaduktitest-ökoduktidest. Kuna meil see progress on aeglasem kui algselt planeeritud, siis seal seda puhvrit veel on, nende objektide jagu, kus on hanked välja kuulutamata. Meil ei ole kavatsust midagi tühistada, ootele panna või seisma panna, eriti kui meil juba orgaaniliselt need väikesed viivitused sees on. 

Ehk siis eesseisvad hanked lähevad käiku nii, nagu plaanitud?

Jah, need lähevad käiku nii, nagu plaanitud on, ja siis vastavalt uuendame hinnatasemeid tollel hetkel teadaolevate uute turuhindadega. Pluss projekti enda tehniliste lahendustega suudame teatud kokkuhoidu saavutada. Ka olemasolevates lepingutes oleme neid saavutanud ja usutavasti ka uute hangete puhul saavutame. Me ise arvame, et need kokkuhoiud, mida toome läbi tehniliste lahenduste optimeerimise, tasandavad suuresti hinnatõuse. 

Mida see kokkuhoid tähendab? Kas kuskil antakse kvaliteedis järele või jäävad mingid asjad ehitamata?

Selleks, et tagada nõuetele vastav tulemus, ei ole olemas ainult üht õiget teekonda. Insenertehniliselt on võimalik n+1 lahendust ja leidlike lahenduste otsimisega need kokkuhoiud ka tulevad. Hästi lihtsalt öeldes: kui me räägime ökoduktide ehitamisest, siis hinnavahet tähendab ainuüksi juba see, kas teha ökodukti suured kaared kohapealse valuna või kuskil tehases elementidena ja transportida objektile. Me räägime sellistest insenertehnilistest võtetest, kuidas anda paindlikkus ehitajale nii, et ta leiaks antud turuolukorras, antud kontekstis kõige parema viisi selle objekti realiseerimiseks. 

Paratamatult tekib küsimus, miks kohe neid projekte planeerides ei tehtud neid väiksema kuluga.

Siis me jõuamegi tagasi projekteerijate rüppe. Igal projekteerijal on oma nii-öelda käekiri, oma väljakujunenud toodete portfell, milliseid jooniseid ja tooteid ta kasutab. Seda enam, kui on välismaa projekteerijad, kes kaugelt tulevad, kellel kohalikku konteksti tunnetust on vähem, siis sealt ka need lahendused on vahel natuke rasvasemad, kui võiksid olla. 

Aga see on ikkagi fakt, et üldkokkuvõttes läheb Rail Balticu ehitamine kallimaks?

Praegu on veel liiga vara taandada seda kogu Rail Balticu projekti eelarvele. See mõju, millest ma räägin, on lokaalne, nende konkreetsete objektidega seotud. Nüüd on küsimus, millal saabub stabiilsus ja kas see kandub ka projekti elutsüklile üle või mitte. Aga täna on seda vara hinnata, kuna projekt on nii suur ja pika aja peale. 

Kuivõrd tegemist on avaliku rahaga, siis teil peab ju olema mingisugune piir, kui palju te saate lubada hindade kallinemist. Kui palju saab näiteks Ülemiste terminali ehitus kallimaks minna kuni selleni, et kui palju üldse Eesti osa saab kallimaks minna?

Me oleme rangelt seotud riigieelarvega ehk siis nende eelarve lagedega, mis on projektile või projekti osadele kehtestatud. Kallinemine saab tulla kokkhoiu arvel. Neid piire ületada ei tohi ehk siis on kaks varianti: kas suudame sisemiselt kokku hoida, mida oleme olemasolevates lepingutes suutnud, või saame lihtsalt midagi vähem teha. Praegu olemasolevate hangete puhul meil on olnud võimalik kokku hoida ja selle kokkuhoiuga kallinemisi tasandada. Kas ka järgnevate puhul niiviisi juhtub, seda siis näeme. 

Kas see on endiselt kindel, et 2030. aastaks on Rail Baltic valmis?

Jah, see on endiselt kindel ja siin on sama lugu, et kuna praegune olukord on nii värske, siis nii pikale perioodile seda võimalikku hilinemist kuidagi taandada ei ole tark.

Seda ma rõhutan üle, et Ukrainas toimunud agressioon avaldab selgelt oma mõju projektile. Me räägime hindadest, räägime materjalide kättesaadavusest, aga teistpidi ka Rail Balticu tähendus ja kaalukus muutuvad. Usutavasti sellele puuduolevale ühendusele antakse nüüd suurem kaalukeel. Seni on ta olnud nii-öelda sõjalise mobiilsuse tunnusega, seda enam peab see tähelepanu projektile ka niipidi lasuma.

Veel kord, see, et meil täna on hinnatõus ja teatav täiendav ajakulu, võib homme enam mitte olla niimoodi või vastupidi, võib olla veel suurem ajakulu. Tänases olukorras on tänamatu töö anda mingisuguseid veksleid välja, mis on kindlas kõneviisis ja mis mitte. 

See tundub muidugi natuke uskumatu, et kui tooraine kallineb ja ehitamine venib, siis kuidas on võimalik etteantud rahast ja ette võetud tähtaegadest kinni pidada.

Jah, ega selles vaates ei olegi, aga praegu on see küsimus just projekti Eesti osa mõttes veel niivõrd lokaalne, kuna ehituses olevaid objekte on vähe ja olukord võib stabiliseeruda ka projekti kasuks. See ei pruugi nii minna, aga on üks võimalikest stsenaariumitest. 

Millal tõehetk saabub?

Ma usun, et hinnatasemete mõttes on platoo lähikuude küsimus.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: