Segadus ökoduktidega võib takistada Rail Balticule ehituslubade andmist

Rail Balticu jaoks plaanitakse rajada üle 30 ökodukti, mida mööda ka kõige suuremad loomad teisele poole raudteed saavad.
Rail Balticu jaoks plaanitakse rajada üle 30 ökodukti, mida mööda ka kõige suuremad loomad teisele poole raudteed saavad. Autor/allikas: RB

Ökoduktide toimimise tagab omavalitsuse hea tahe ja rahakott, kuid sellest ei pruugi Rail Balticule ehitusloa saamiseks piisata. Keskkonnaministeerium võtaks loomadele mõeldud ülepääsud riikliku kaitse alla, aga sellega läheb veel määramatu hulk aega.

240 kilomeetrit tunnis Tallinnast Iklani kihutavad rongid lõikaks Eesti looduse kaheks. Õnneks plaanitakse rajada üle 30 ökodukti, mida mööda ka kõige suuremad loomad teisele poole raudteed saavad.

Tegu on keeruliste ehitistega, mille asukoht, kuju ja haljastus tuleb hästi läbi mõelda. Muidu loomad, eriti pelglikud põdrad, ökoduktile ei kipu. Maanteeamet sai selle selgeks juba 2017. aastal.

"Pärnu maanteel paikneva Kohatu ökodukti puhul, kus ühe külje pealt võeti mets täiesti lageraiena maha, võime tõdeda, et see on ökodukti kasutavust mõjutanud," rääkis ameti keskkonnakorralduse juht Villu Lükk.

Kui ökoduktid ei toimi, jäävad loomad tara taha lõksu. Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) hindab praegu raudtee projektide keskkonnamõjude hindamise dokumente. Neis märgivad spetsialistid, et ökoduktide ümbrus tuleks kaitse alla võtta. Loomapääsust poole kilomeetri raadiuses peaks olema keelatud lageraie, ehitustööd, kaevandamine ja jahipidamine.

Kohatu ökodukt. Autor/allikas: Transpordiamet

RB: omavalitsus maksku maaomaniku vaev kinni

Siin peitub probleemi iva. Ükski seadus ökoduktide lähiümbrust ei kaitse. Rail Baltic Estonia keskkonnajuht Roland Müür ütles, et arendaja võiks küll maad ära osta, kuid sellel ei näe ettevõte mõtet. Niisiis loodetakse kokkuleppele omavalitsustega.

"Võimalus on see, et üldplaneering kehtestab regulatsiooni, mis säilitab rohevõrgustiku ja ökodukti suudmeala sellisel sobival kujul," sõnas Müür.

Ettevõte on omavalitsustega juba ühendust võtnud. Mõned lubavad oma üldplaneeringutesse piirangud sisse panna, teised pigem tõrguvad. Ehkki mitme ökodukti puhul jäävad võimalikud piiranguvööndid riigimaale, on ka palju neid, kuhu mahub hulk erakinnistuid.

Näiteks Sanga ökoduktist 500 meetri raadiusesse jääb ligi 20 eraomanikele kuuluvat kinnistut. Tori vallavanem Lauri Luur ütles, et kui Rail Baltic soovib sinna näiteks raiepiiranguid, võib neid arutada, kuid lubadusi ta praegu ei anna.

"Kõige olulisem selle juures on see, kes kompenseerib tekkiva kahju eraomanikule," ütles Luur.

"Piirangute kompenseerija on piirangute kehtestaja," vastas Müür. "Ehk sellisel puhul, kui see peaks olema vajalik, siis kohalik omavalitsus."

"Sellisel juhul me ütleme, et meil ei ole väga suurt motivatsiooni sinna mingisugust piirangut kehtestada," ei teinud vallavanem enam pikka juttu. "Sest sellel kõigel on oma hind ja meie ei näe küll täna poliitilist valmisolekut, et meie peaksime selle vastutuse võtma." 

Ehitusloa andmisest võidakse keelduda 

Kui mõni teine omavalitsus ongi Rail Balticu pakkumisega päri, ei anna see mingit kindlust, et nelja või kaheksa aasta pärast poliitika ning üldplaneering samaks jäävad. 

TTJA märgib oma hiljutises mitmele ministeeriumile saadetud kirjas, et üldplaneeringus seatud piirangutel ei pruugi ka piisavalt jõudu olla. "Näiteks ei ole keskkonnaametil võimalik üldplaneeringu alusel keelduda geoloogilise uuringuloa või kaevandamise keskkonnaloa väljaandmisest," teatas TTJA ning lisas, et ka metsaraiele seatud piirangud ei pruugi niisama lihtsalt toimida.

Esimeste raudteelõikude keskkonnamõjude hindamised jõuavad peagi lõpule. Kui hindamisaruanded kinnitatakse, hakkab arendaja ehituslubasid taotlema. Aga siis on TTJA üksjagu keerulises seisus.

Oma kirjas märgib amet, et loomapääsude toimimine on kogu projekti üks olulisemaid keskkonnameetmeid. Järelikult tuleb arendajal kindlustada, et mõjuhindamisel tehtud ettepanekud, ehk raiepiirang, kaevandamise keeld ja muu oluline kindlasti toimiks. 

"Kuna loomapääsude kaitsetsooni ja selle piirangute ettepanekute rakendamise võimalikkus ei ole tänaseks täielikult teada, siis võib TTJA hinnangul esineda ehituslubade väljastamiseks takistusi," kirjutas amet.

Ehitusluba võib jääda andmata kahel põhjusel. Selle pärast, et arendajal ei ole võimalik täita loa andmisel olulisi keskkonnameetmeid ja selle pärast, et raudteega kaasneb niisugune oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt leevendada.

Tori valda plaanitud Sanga ökodukti piirangutsooni jääks paarkümmend erakinnistut. Autor/allikas: Madis Hindre

Vajalikust seadusemuudatusest räägitakse aastaid

"Meie hinnangul tuleks leida ökoduktide osas riiklikult tagatud ühtne lähenemine," ütles TTJA Rail Balticu projektijuht Ene-Liis Bachmann.

See mõte pole iseenesest uus. Transpordiamet kirjutas juba kaks aastat tagasi ministeeriumidele, et lisaks Rail Balticule plaanivad ka teede-ehitajaid mitmeid ökodukte ning nende kaitse peaks panema seadusesse. Villu Lükk tõdes, et vastused ja otsused kergelt ei tule. 

"Meil on selle kahe aasta jooksul olnud mitmeid koosolekuid ministeeriumidega ning viimasel kohtumisel, möödunud aasta juunikuus, me üldiselt jõudsime ühele meelele selles osas, et tegemist on keskkonnakaitselise küsimusega," rääkis Lükk.

Selle olulise tõdemuse peale pani keskkonnaministeerium sisse kiirema käigu ja hakkas välja töötama võimaliku seadusemuudatuse mustandit. Memo pidi partneriteni jõudma oktoobri lõpuks. 

"Noh, nüüd on loomulikult sellest palju aega mööda läinud ja aastanumbergi vahetunud," tõdes Lükk, kes on aeg-ajalt keskkonnaministeeriumist küsinud, kuidas asi edeneb. "Ma olen küll saanud kinnituse, et tegeletakse ja toimuvad isegi iganädalased koosolekud sel teemal ja otsitakse lahendusi."

Tõepoolest, keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist Margit Tennokene kinnitab, et ka ministeerium soovib ökoduktidele 500-meetrise raadiusega piirangutsooni. 

"Hea on, kui omavalitsus on vastutulelik ja on saanud need asjad arendajaga läbi räägitud ja paika panna. Aga sellele lootma jääda ei ole võib-olla väga kaugelenägelik," sõnas Tennokene.

Hüvitiste suurust veel arvutatakse 

Laias laastus plaanib ministeerium välja pakkuda samad reeglid, mida ootavad ka Rail Balticu keskkonnamõju hinnanud spetsialistid. Keelatud oleks jahipidamine, ehitus, lageraied ja kaevandamine – ehk asjad, mis võiks ökoduktile liginevaid ulukeid häirida. 

Samas soovib ministeerium jätta võimaluse ka erilahendusteks ja kokkulepeteks. Tennokese sõnul tuleb vältida mõttetuid piiranguid. "Näiteks kui kuskile selle ringi sisse jääb üle järgmise tee mingi tiheasustusala või mingi elamumaa, siis seal ei ole ju mõtet ehitamist piirata," selgitas Tennokene.

Ta tõdes, et sobiliku lahenduse väljatöötamine on võtnud päris kaua aega, kuid selgitas, et iga seadusepügal nõuabki hoolsat arutelu. Näiteks seda, kellele ja kui palju hüvitist hakatakse maksma, praegu veel mõeldakse.

"Need on arutelud ja kalkulatsioonid, mis me peame veel tegema, et mis on see reaalne olukord või mis need summad siis on. Selliseid ühe laia hoobiga numbreid meil tõesti ei ole praegu." 

Margit Tennokene rõhutas, et seadusemuudatuse väljatöötamine on nüüd ministeeriumi jaoks prioriteet. Millal võiks ideepaber eelnõuks vormuda, ei oska ta öelda. Paari nädala jooksul tutvustatakse mõtteid teistele ministeeriumidele.

"Kui esimeses tagasisides on vastuseisud mingitele nüanssidele, siis peab mingite asjadega algtaseme juurde tagasi tulema ja hakkama uuesti läbi rääkima," selgitas Tennokene, aga lisas, et kui lahendus sobib, võib peagi hakata kirjutama seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust. Ning kui ka see edukalt kooskõlastusringi läbib, saab ette valmistada seaduseelnõu ning arutelu jätkata.

Võib-olla saab ehitusloa anda ka lootuses, et seadus millalgi tuleb

Esimesed riigihanked Rail Balticu põhitrassi rajamiseks on plaanis välja kuulutada juba novembris. Üldjuhul eeldab see ehitusluba. Ehkki oma hiljutises kirjas märkis TTJA, et loa andmine eeldab mõjuhinnangus kirjeldatud leevendusmeetmete täitmist, ei taha ameti Rail Balticu projektijuht Ene-Liis Bachmann punaseid jooni maha tõmmata. 

"Seaduses piirangute seadmine toimub tavaliselt ettevaatavalt, aga samas on põhimõtteliselt võimalik, et ehitatud ökodukti toimimiseks seatakse selle kasutamiseks piirangud hiljem vastuvõetava seaduse alusel," rääkis Bachmann.

Siiski jääb selgusetuks, mil moel saaks amet ehitusloa andmise põhjendustes viidata seadusele, mida pole veel vastu võetud. "Kuid see ökoduktide teema on aktuaalne ja me usumegi, et me töötame lahenduse välja ja seda me saamegi täpsemalt vaadata koostöö käigus," lisas Bachmann.

Ta kinnitas, et riigikogu võimaliku hääletuse tulemusi amet siiski ennustama ei hakka.

Kavandatav Assaku viadukt Tallinna-Tartu maanteel Autor/allikas: Rail Baltic Estonia

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: