Riigihaldusminister Riina Solman ütles neljapäeval, et on praegu väljatöötamisel suunised, kuidas saaks riik omalt poolt energiakulutusi vähendada. Üheks meetmeks on riigimaanteedel valgustuse vähendamine.

Solman ütles, et suuniste koostamisel tehakse koostööd nii transpordiameti kui ka majandusministeeriumiga ning kindlasti ei toetata kokkuhoidu inimeste turvalisuse arvelt.

Transpordiamet hakkas maanteedel elektrit kokku hoidma juba märtsis, kui öisel ajal, keskööst kella viieni, lülitatu valgustus osaliselt välja kohtades, kus inimeste liikumine ja mõju liiklusohutusele on minimaalne. Sellega on seni säästetud umbes 30 000 eurot, ütles ERR-ile transpordiameti taristu ehitamise ja korrashoiu osakonna juhataja Andres Piibeleht.

Elektri hinna jätkuv tõus tähendab, et isegi, kui senist kokkuhoiumeedet jätkata, oleks valgustamise eelarve ikkagi pea kahekordselt lõhki.

"Mullu käesoleva aasta eelarvet kavandades oli riigiteede valgustuseks planeeritud 600 000 eurot. Täna on selge, et ka kokkuhoiumeetmeid edasi rakendades tuleb kuluks ligikaudu miljon eurot," nentis Piibeleht.

Kuigi suuremat sorti maanteevalgustuse väljalülitamine annaks veel kokkuhoidu, siis transpordiametis suhtutakse sellesse ideesse ettevaatlikult.

"Transpordiamet on täna seda meelt, et ohutuse arvelt kompromissi ei tohi teha. Valgustuspunkte vaadatakse üle juhtumipõhiselt ning üle-eestilist lausväljalülitamist kavas ei ole," ütles Piibeleht.

Energia kokkuhoidu nähakse pigem hõõglampide väljavahetamises LED-valgustite vastu. Praeguse seisuga on Eestis riigimaanteedel 7000 valgustit LED-id, ligikaudud 4000 on veel naatriumipõhised hõõglambid. Nende kahe voolutarbe erinevus on pea viiekordne. 

"Transpordiamet on viimastel aastatel järk-järgult naatriumlampe LED-ide vastu ümber vahetanud. On ilmne, et kuna ümbervahetamise tasuvusaeg on viis kuni kuus aastat, tuleb selle meetmega edasi minna," nentis Piibeleht.

Piibelehe sõnul ei saa ei riigimaanteedel ega kohalike omavalitsuste teedel hakata ainult raha kokkuhoidmise nimel rutakaid otsuseid tegema.

"Loomulikult ei saa inimelu väärtust mõõta rahas, kuid majandusteadlased on välja arvutanud, et ühe liikluses hukkunu arvutuslik rahaline sotsiaalmajanduslik kulu ühiskonnale on täna ligikaudu kaks miljonit eurot. Valgustuse vähendamise või suisa pimendamisega saavutame küll otsest rahalist efekti, kuid on tõsine kaalutlemise koht nii transpordiametile kui ka omavalitsustele, kuivõrd palju saame valgustuse pealt kokku hoida nii, et liiklusohutus oluliselt ei kannataks," lausus Piibeleht.

Ettevaatlikult suhtub Solmani välja käidud ideesse ka politsei, kust enne lõplike suuniste saamist veel palju öelda ei soovitud.

Politsei- ja piirivalveametist öeldi ERR-ile, et nendeni pole praegu infot ühestki muudatusest jõudnud ja seetõttu on valitsuse plaani keeruline kommenteerida.

"Küll aga võib öelda, et kui valgustus lülitatakse välja nendes alades, kus liiklevad ka jalakäijad, mõjutab see kindlasti liiklusturvalisust. Valgustus teeb jalakäijad nähtavamaks ning vähendab otsasõidu riski. Lisaks aitab see politseid turvalisuse tagamisel ja suurendab individuaalset turvatunnet," ütles politseikolonelleitnant Sirle Loigo.

Loigo lisas, et nendel maanteelõikudel, kus pole ühisosa jalakäijatega, mõjutab osaline valgustuse vähendamine liiklusturvalisust vähe või üldse mitte.

Tallinna abilinnapea Vladimir Svet ütles eelmisel nädalal ERR-ile, et Eesti suurimal linnal pole praeguse seisuga plaanis tänavavalgustust vähendada. Nagu transpordiametiski, nähakse ka Tallinnas kokkuhoiud kohta pigem võimalikult kiires LED-valgustitele üleminekus.