Riivli ühishauale on väidetavalt maetud ligi 170 okupantide poolt hukatud inimest.

Põltsamaa muuseumi juhataja ja kogukonna esindaja Merli Sild rääkis, et hauatähis on küll punamonument, mis tuleb kindlasti eemaldada, haud tuleks tema sõnul aga puutumata jätta.

"Seos on kindlasti, ütleme terroriohvrid ja sõjahaud, aga meie rahvas ja kogukond peab teda ikkagi nagu terroriohvrite hauaks. Need inimesed, kes on sinna maetud, on siit Põltsamaa inimesed, on siit küladest Tapikult, Pajusist, Lustiverest, nii et kõik kogu see piirkond. Las need terroriohvrid magavad seal, kus nad on. Et säilitame selle hauarahu," ütles Sild.

Eesti sõjamuuseumi direktor Hellar Lill sõnas, et ümbermatmine ei sõltu sellest, kes need inimesed on või mida nad on teinud.

"Tegemist on lihtsalt sõjahaudadega, mis on ebasobivas kohas. Nii oleme me tegelikult varasematel aastatel ümber matnud ka vabadussõjas sõdinud sõdureid, samuti metsavendi. Tegelikult surnud inimeste koht peakski olema surnuaial," ütles Lill.

Põltsamaa vallavanem Karro Külanurm rääkis, et on kohalike inimestega kohtunud ja valmis küsimust arutama ka sõjahaudade komisjoniga.

"Mure ja soov oma lähedaste viimast matmispaika austada on ju täiesti arusaadav ja loomulik ja selle kohapealt leppisime nendega kokku, et nemad kogukonna poolt korjavad kokku neid arvamusi ja näiteid ja annavad oma arvamused meile edasi. Meie saame siis seda jagada uuesti sellele sõjahaudade komisjonile," sõnas Külanurm.

Hellar Lille sõnul pole kindel, et hauda on maetud 170 inimest, vaid see arv võib olla ka palju väiksem. Küll aga on ka tema nõus aruteluks kohaliku kogukonnaga.

"Me oleme valmis selgitama seda protsessi, et kuidas see käib ja milleks seda tehakse, millistel alustel seda tehakse. Ja pigem on nii, et lõpuks need inimesed saavad selle hauarahu kalmistul," ütles Lill.