Uus-Kiviõli kaeveväli on VKG-l kahepeale Eesti Energiaga.

"Sealt kaeveväljalt tohib välja võtta kuus miljonit tonni geoloogilist varu aastas. Ja kuna see on jagatud meile kahe peale üks kolmandik ja kaks kolmandikku proportsioonis, siis VKG-l on üks kolmandik ja Eesti Energial on kaks kolmandikku osa. Ehk see kuus miljonit jaguneb niimoodi, et meie saame omalt tükilt kaevandada kaks ja Eesti Energia neli miljonit tonni. Et meie tootmisvõimsused saaksid kaetud, peame saama kaevandada aga viis miljonit tonni. Meil on pooleli kaeveloa muutuse protsess, et saaksime omal tükilt viis miljonit kaevandada," rääkis VKG õlitehase juhatuse esimees Ahti Asmann ERR-ile.

"Kõik need asjad võtavad metsikult aega. Et aga meil aega ei ole, siis olemegi sellises rumalas seisus, et peame sisuliselt investeerima [uue kaevanduse ehitusse] teadmata, millal selgus saabub," sõnas Asmann.

Ajalehe Põhjarannik andmetel on vajaliku investeeringu suuruseks 100 miljonit eurot.

Asmanni hinnangul oleks üheks kiireks lahenduseks, kui riik ja Eesti Energia otsustaksid, kas neil üldse on Uus-Kiviõli kaevandust vaja. "Kui Eesti Energia ei võtaks seda kaevandust kasutusele, siis põhimõtteliselt väga ei olegi vaja midagi muuta, sest tänase loa järgi kuus miljonit tonni tohib kaevandada ja VKG-l on vaja viis miljonit tonni," sõnas Asmann.

"Nagu loen Eesti Energia strateegiast, siis see näeb ette põlevkivi tarbimise olulise vähendamise. Kui see läheks nii, siis tänaste kaevandustega - Estonia kaevandusega ja Narva karjääriga - peaks Eesti Energia saama 2050. aastani minu arvutuste kohaselt ilusti hakkama," lisas Asmann.

Asmanni sõnul pole riik Viru Keemia Grupile mitte kunagi andnud nii palju põlevkiviressurssi, kui on nende vajadused. "Oleme alati pidanud kelleltki seda juurde ostma," ütles ta.

"Aga meie tootmisvõimsused, palju me kasutame põlevkivi, need on kogu aeg olnud samad. Me ei kavatse põlevkivi rohkem kasutada, aga lihtsalt nüüd meil Uus-Kiviõli kaevandusega loodetavasti esimest korda avaneb võimalus ise sajaprotsendiliselt endale põlevkivi tagada ja mitte olla sõltuv Eesti Energiast või kellestki kolmandast," rääkis Asmann.

Töösturi sõnul on Eesti maapõueseadus sisult 15 või 20 aastat ajale jalgu jäänud.

"Maapõue seadus on umbes selline, nagu ta oli siis, kui oli veel selline ettevõtte nagu Eesti Põlevkivi, kus kogu ressurss oli riigiettevõtte käes. Vahepeal on siin elu edasi läinud, Eesti on Euroopa Liitu astunud, vaba konkurentsi põhimõtted on kehtima hakanud, aga maapõueseaduses on ikkagi selline, mis on jätnud Eesti Energia põlevkivile ligipääsu osas monopoolse seisu. Ja selles monopoolses seisus me siin peame tegutsema ja kuidagi lahendusi leidma," sõnas Asmann.

Uus-Kiviõlis kaevandamist saab alustada kõige varem 2025. aastal ja kaevandusluba on VKG-l ja Eesti Energial 30 aastaks.