"See, mida Euroopa riigid kokku leppisid, on selles mõttes erakordne, et mina ei mäleta seda, kus Euroopa Liit oleks viie nädala jooksul ideest jõudnud otsuseni. See on ajalooline," ütles Pevkur.

"Me oleme Ukraina poolega väga heas kontaktis. Me küsisime väga täpselt, kui palju neil on praegu 155 mm laskemoona, kui palju neil on n-ö torusid, millest seda lasta ja Ukraina kaitseminister kinnitas, et kui nad jätkavad praegu enam-vähem sama intensiivsusega või natuke suurema intensiivsusega, siis sellest miljonist aastaks jätkub," rääkis Pevkur.

Pevkur lisas ka, et Vene pool tulistab Ukraina suunas veel oluliselt suuremas mahus mürske, kuigi ka nende intensiivsus on vähenenud.

Samas rõhutas Pevkur, et mürsud on vaid üks moonaliik, mida Ukraina vajab. "Ukrainal on vaja väga palju muid vahendeid veel, eelkõige õhutõrjet. Aga ka vana, nõukogude-aegset 152 mm laskemoona," lausus Pevkur. 

Pevkur ei nõustunud päev varem "Terevisioonis" esinenud julgeolekuekspert Meelis Oidsalu väitega, et Eestil on enda kaitseks laskemoona vaid paariks päevaks.

"Nii must see pilt loomulikult ei ole. Ma ei saa kahjuks eetris välja öelda, kui palju meil täpselt on, aga ma saan kinnitada seda, et näiteks eelmise aasta jooksul me soetasime rohkem laskemoona kui viimase 30 aasta jooksul kokku," kommenteeris Pevkur.

Pevkur märkis, et tähtis on ka NATO liikmesriikide lahingmoona eelpaigutus Eestisse.

"Ka liitlaste jõud ja liitlaste moona kogused peavad siin suurenema. Me ei vaata praegu ainult seda, kui suur on Eesti varu," sõnas Pevkur.

Pevkuri sõnul on Eestis oma vajadusi silmas pidades Euroopa üks paremini koostatud laskemoonaladu.

Pevkur rääkis, et laskemoonapuuduse kõrval on rahvusvaheliselt hakanud tekkima uus probleem, milleks on püssirohupuudus.

Oidsalu: Ukraina mürsuvajadus on suurem

Pevkuri intervjuule reageeris julgeolekuekspert Meelis Oidsalu, kes ERR-ile saadetud kommentaaris ütles, et Ukraina tegelik mürsuvajadus on kaitseminister Pevkuri väidetust oluliselt suurem.

"Ukraina suurtükimürskude tegelik vajadus nähtub Ukraina kaitseministri Oleksi Reznikovi kirjast, mille ta märtsi alguses Euroopa Liidu liikmesriikidele saatis. Sellest kirjast kirjutab lähemalt 3. märtsi Financial Times. Ukraina kaitseminister küsis Euroopa Liidult minimaalselt 250 000 mürsku kuus, tegelik lahinguline vajadus, mida Ukraina kaitseminister nimetas, on 356 000 mürsku kuus. Arvestusega, et eraldatud miljonist mürsust peaks jaguma aastaks, eraldas Euroopa Liit Ukraina kaitseministri küsitud miinimumiga võrreldes märksa vähem, 83 333 mürsku kuus, seega kolmandik küsitud miinimumist," kommenteeris Oidsalu.

Oidsalu sõnul on ta Eesti algatuse üle Ukrainale Euroopa Liidu kaudu ühiselt mürske tarnida väga uhke, aga ta ütles, et Eesti ei tohiks Ukraina abistamise edusamme raporteerides pisendada Ukraina tegelikke vajadusi.

"See ei tee meie Ukraina sõpradele head. Ukraina abistamise üritusel peame olema kompromissitult ausad, silutud jutupunktidega sillutame tee võltsrahulolule. Šampanja võib avada alles siis, kui Ukraina on vabastatud ja leitud mingi mõistlik julgeolekugarantii. Keegi ei vaidlusta Eesti valitsuse meeletult head tööd Ukraina toetamisel," sõnas Oidsalu.

Mis puudutab NATO moona eelpaigutamist Eestisse, siis Oidsalu sõnul ei ole see lahendus. "Esiteks on Läänel endal laskemoonapuudus ja see kestab praeguste märkide järgi veel mõnda aega. Teiseks eelpaigutab NATO siia moona peamiselt enda tugevdusvägede jaoks, aga Eesti vägedel on ka vaja millegagi võidelda. Senine kontseptsioon, et kaitsevägi on varustatud lahingpäevadeks ja siis tulevad liitlased, kes kõik sõja meie eest ära sõdivad, vajab praeguses olukorras otsustavalt muutmist. Seda ütles otsesõnu ka kaitseväe diviisiülem Veiko-Vello Palm kaitseministeeriumis 10. märtsil toimunud pressibriifil," rääkis Oidsalu.