Maksumuudatuste tervikmõju riigieelarvele ei ole selge
Ei värske rahandusminister Mart Võrklaev ega ka Eesti Pank oska veel öelda, milline on maksumuudatuste tervikmõju riigieelarvele, kuid mõlemad möönavad, et suund on võetud eelarvepuudujäägi vähenemise suunas, isegi kui see haigutavat tühimikku täielikult katta ei suuda.
Järgmistel aastatel tuleb tarbijatel rihma pingutada, sest kasvab toodete-teenuste käibemaks, lisandub automaks, varem plaanituna hakkab kerkima kütuseaktsiis, tõstetakse alkoholiaktsiisi ning kasvab tulumaksumäär. Lasterikaste perede peretoetus väheneb 200 euro võrra.
Ainsana leevendabki kogu maksukoormuse tõusu tulumaksureform, mis kaotab maksuküüru ja annab enne uute maksude jõustumist rahakotti lisapanuse. Kuid see on arve, mis ulatatakse maksumaksjale pärast senist üle jõu elamise pidu.
"On näha, et on võetud suund eelarvepuudujäägi vähenemise suunas. Praegu on veel natuke vara öelda, kui palju eelarve puudujääki vähendatakse, kuid paistab, et seda puudujäägi ulatust, mis praegu on, praegused ettepanekud täies mahus ei likvideeri," ütles Eesti Panga majanduspoliitika osakonna juhataja Rasmus Kattai.
"Püsiv puudujääk tähendaks püsivat survet tarbijahindadele. Kui valitsus ei astuks puudujäägi vähendamise teed, tähendaks see tarbijate jaoks püsivalt suuremat inflatsioonisurvet," sõnas Kattai.
Ka tulevane rahandusminister Mart Võrklaev (RE) tõdes, et ei oska veel maksumuudatuste koondmõju riigieelarvele välja öelda. Kuid ta ei nõustu, et maksumuudatustest võidavad eeskätt jõukamad inimesed ja kaotavad vaesemad.
"Mina küll ei julgeks öelda nüüd, et see ainult n-ö väiksema sissetulekuga inimesi puudutab, sest ärme ka unusta, et koalitsioonilepingu osa on ka alampalga kokkulepe, mida me soovime teha ametiühingute ja tööandjatega, ja see ei ole lihtsalt koalitsioonilepingusse pandud meie soov, mida on juba kuskilt kõlanud ajakirjandusest, vaid see on juba tööandjatega eelnevalt ka läbi räägitud," ütles Võrklaev.
Võrklaev leiab, et uusi maksuotsuseid peab vaatama komplektis eelmise valitsuse otsustega.
"Eelmine valitsus me rohkem tegelesime-panustasime võib-olla just selle väiksema sissetulekuga inimestega ja nüüd me jõuame siis keskklassini, kus me likvideerime maksuküüru," ütles Võrklaev.
Kui muidu on võetud suund pigem riigikassa täitmisele, siis maksuküüru kaotamine jätab rohkem raha kätte kõigile, kes kuni 8000 eurot kuus teenivad.
Kas riigikassa võidab või kaotab tulumaksureformist? "Hetkeks on see loomulikult n-ö suurem kulu, teisalt me tõstame siis ka tulumaksu ja pikas perspektiivis kui kindlasti ka palgad tõusevad, hakkab see meile maksude näol tagasi tooma. See aitab paljudel siis ka seda võimalikku käibemaksutõusu katta," ütles Võrklaev.
Kiire inflatsiooni pikenemist Võrklaev käibemaksutõusust ei karda, sest see on juba mõnda aega langustrendis olnud.
Eesti Pank peab uue valitsuse maksuplaani vastutustundlikuks. Asjaolu, et inimestele jääb nende jõustumisel vähem raha kätte, on selle juures paratamatu.
"Kui tervikpildist lähtuda olukorras, kus riik maksudena võtab rohkem tulusid riigikassasse ja vähendab puudujääki, siis on selge, et majandusest osa raha korjatakse ära," ütles Kattai.
Toimetaja: Barbara Oja