Gruusia peaminister Irakli Garibašvili ütles Slovakkia pealinnas Bratislavas toimuval GLOBSEC julgeolekukonverentsil, et Venemaa tungis Ukrainale kallale NATO laienemise tõttu ning Ukraina soovi tõttu NATO-ga liituda. Sama retoorikat sõja õigustamiseks on kasutanud ka Vladimir Putini juhitud Vene režiim, vahendas Gruusia telekanal Formula TV.

Speaking @GLOBSEC conference in Bratislava, Georgian PM Irakli Garibashvili blamed the war in Ukraine on @NATO Enlargement. NATO enlargement and Ukraine's determination to become member was one of the reasons for the war. "Therefore, we see the consequence," he said. pic.twitter.com/XDaRNDTrdc

— Formula NEWS | English (@FormulaGe) May 30, 2023

"Ma tean, et kõik teavad põhjuseid... üks põhjusteks oli NATO, NATO laienemine ja paljud teised põhjused," ütles Gruusia peaminister. Ukraina ei olnud enne Venemaa 2022. aasta 24. veebruari invasiooni esitanud taotlust liituda NATO-ga, kuid esitas taotluse kaitsealliansiga liitumiseks eelmise aasta sügisel pärast mitmeid sõjakuid ja Vene invasiooni alguses luhtunud rahukõneluste katkemist. Peale Venemaa sõjalist kallaletungi Ukrainale esitasid taotluse NATO-ga liitumiseks ka Soome ja Rootsi.

Gruusia president on varem süüdistanud praegust valitsust venemeelsuses

Venemaa tühistas hiljuti lennupiirangud Gruusiasse. Gruusia läänemeelne president Salome Zurabišvili nimetas seda Venemaa poolt provokatsiooniks, kuna Vene väed okupeerivad veel viiendikku Gruusia territooriumist.

Salome Zurabišvili on praegust Gruusia võimuparteid süüdistanud korduvalt Vene-sidemetes. Gruusia valitsuspartei Gruusia Unistus pole Venemaa sõda Ukrainas otse kritiseerinud ning riik pole ka Venemaa vastu sanktsioone kehtestanud. Moskva on samas kiitnud Gruusia välispoliitilist positsiooni, nimetades seda "tasakaalukaks". Gruusia peaminister Irakli Garibašvili lükkas ka eelmisel kolmapäeval tagasi Euroopa Liidu ettepanekud kehtestada sanktsioonid kolmandate riikide vastu, mis jätkavad Moskvaga äri tegemist.

NATO ise rõhutab oma kodulehel, et igal suveräänsel riigil on õigus valida oma julgeolekut tagavad liidud. See on Euroopa julgeoleku põhiprintsiip, millega on Venemaa varem Helsingi lõppakordi kaudu nõus olnud. Kui Venemaa allkirjastas NATO-Vene akti, siis lubas Venemaa austada kõikide riikide suveräänsust, territoriaalset terviklikkust ja õigust valida enda julgeoleku tagamiseks vajalikud vahendid.