Endine diplomaat: Rootsis usutakse peatset NATO-sse pääsemist

Rootsis töötanud kunagine diplomaat Eimar Rahumaa rääkis ERR-ile, et Rootsis usutakse riigi peatset pääsemist NATO-sse. Sama näitavad ka mõned muud märgid.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles pärast hiljutist kohtumist Türgi presidendiga, et tema hinnangul on Rootsi täitnud omapoolsed kohustused, kuna riigi parlament võttis äsja vastu terrorismivastase seaduse ning ülemkohus kiitis heaks Kurdistani Töölispartei poolehoidja loovutamise Türgile. Lisaks tundub, et Türgil õnnestub USA-lt välja kaubelda F-16 hävitajate müük, mis juhtuvad kongressi allikate järgi siis, kui Türgi kiidab heaks Rootsi liitumise NATO-ga.
Rahumaa sõnul olevat Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani ametisse astumise tseremoonial käinud Rootsi endine peaminister ja välisminister Carl Bildt saanud sealsetele võimukandjatele otse välja öelda, et nad enam Rootsi vastuvõtmist ei pidurdaks.
"Hiljaaegu ütles ka Alf Svensson, Rootsi kristlike demokraatide endine liider, et ta oli Sloveenias rahvusvahelisel kristlike demokraatide konverentsil, kus [Ungari peaministri Viktor] Orbani parem käsi kutsus ta kõrvale ja ütles, et küll te saate ikka, et Orban on ka juba nõus sellega," rääkis Rahumaa.
Tema sõnul paistab ka Venemaa olevat suuremast vastutegevusest loobunud. "Vene diplomaatide läbirääkimised, nagu ma olen kuulnud siin oma tuttavate poolt, sell teemal ikkagi välisministeeriumi ametnikega käivad. Aga Venemaa on muidugi ilmselt loobunud sellest, sest tal on muudki teha," ütles ta.
Siiski on näha mõningaid infooperatsioone sel teemal, kui meedias on ilmunud artikleid teemal, et kui kuningas Gustav Vasa, kelle ametisse valimisest möödus äsja 500 aastat tagasi, või Rootsi kunagine peaminister Olaf Palme sellest, et Rootsi astub NATO-s, keeraksid nad end hauas ringi, kirjeldas Rahumaa. "No ja on veel mõned sellised infooperatsioonid," lisas ta.
Samas kajab NATO-ga liitumine vastu ka Rootsi sisepoliitikas, kus iga partei püüab lõigata sellest endale kasu lõigata, tõdes Rahumaa. "[Opositsioonilised] sotsid kurdavad, et see on olnud valitsuse poolt üks kõige halvemini korraldatud operatsioon, kommunistid on üldse sellele vastu," rääkis ta.
Küsitluste kohaselt on 31 protsenti rootslastest väga NATO-ga liitumise poolt, naistest on samal seisukohal umbes veerand ja meestest üle kolmandiku. NATO-ga liitumise vastu on vasakpoolsed, kellest enamus ei toeta seda.
Lisaks on Rootsis teemaks see, et riik plaanib pärast NATO liikmeks saamist, mis võib võtta veel mõni nädal võtab aega, korraldada suure sõjaväeõppuse Vätterni järve piirkonnas. "See on suur järv, kust saab joogivett 300 000 inimest ja seal peaks toimuma siis laskmised, ühesõnaga plaanitud on 69 000 nii-öelda mürsku ja 150 raketti lasta otse järve. No see on muidugi ajanud rootslased tagajalgadele," rääkis Rahumaa.
NATO tippkohtumine Vilniuses toimub 11.-12. juulil ning eeldatatakse, et selleks ajaks murtakse Türgi ja Ungari vastuseis ning Rootsi saab alliansiga liituda.
Rahumaa töötas Nõukogude Liidu saatkonnas Stockholmis asekonsulina aastatel 1987-1991 ning oli 1991-1992 Eesti valitsuse nõunik, ta on töötanud Rootsis sealsetes firmades konsultandina.
Toimetaja: Mait Ots