"Oleme õppinud Ukraina sõjast jätkusõja esimesest päevast alates," ütles Ühtegi. "Õigemini oleme saanud kindlust, et teeme õiget asja, kuna oleme neid põhimõtteid juba varem rakendanud."

Uudsena nimetas Ühtegi Ukrainas toimuva põhjal vajadust õppida seda, kuidas sõdida kaevikusõda ning logistilist toetust.

"Sõjast on ilmnenud, et Eesti nõrk koht on tsiviilelanikkonna kaitse pool," ütles Ühtegi. Ta lisas, et oluline on ka valmis olla selleks, kuidas kaitsta elektritaristut, kuidas kaitsta kommunikatsioone.

Ühtegi esimene ametiaeg saab selle aasta lõpus läbi. Selle ajaga on Kaitseliidu sõjaline pool kasvanud 5000 inimeselt 10 000 inimesele.

Ühtegi ütles, et alates Ukraina jätkusõja algusest on Kaitseliiduga liitunud üle 4500 uue liituja.

"Kaitseliidul on olnud ka sel aastal üks suuremaid väljaarvamisi," tõdes Ühtegi. "Mitteaktiivsete liikmete käest oleme küsinud ja vajadusel välja arvanud."