Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ei külastanud nädalavahetusel Kiievit ilmselt selleks, et halbu uudiseid edastada.

"Ma tean, et olete silmapaistvaid reforme lõpule viimas. Kui see juhtub – ja ma olen selles kindel –, siis Ukraina jõuab oma ambitsioonika eesmärgini jõudmaks järgmisesse faasi Euroopa Liiduga liitumise protsessis," ütles von der Leyen Kiievis.

"See visiit oli juba eelnevalt kavandatud. See ei olnud midagi ootamatut. Aga kui me vaatame, mida Ursula von der Leyen on kohapeal öelnud, kuidas ta on ukrainlasi kiitnud ja tunnustanud nende edusamme, ja arvestades ka seda, et ta külastas enne Moldovat, siis ma arvan, et see on väga selge märk, et need kaks riiki komisjoni poolt vaadates saavad kutse liitumisläbirääkimistele," märkis Euroopa Parlamendi liige Marina Kaljurand.

Nüüdseks on juba üsna kindel, et Euroopa Komisjon annab kolmapäeval soovituse Ukrainaga liitumisläbirääkimisi alustada. Kuid küsimus on selles, kas sama teeb detsembris ka Euroopa Ülemkogu.

"Me loomulikult teame Ungari peaministrit (Viktor Orbanit) ja tema naabrit Robert Ficot Slovakkias. Aga Orban ei ole blokeerinud Ukraina toetamise protsessi siiani. Kui ta seda teeks koos Ficoga, siis tooks see tohutu tüli Euroopa Liidus. Tohutu kriitika Ungari ja Slovakkia suunas. Ma ei eelda, et nad oleksid hoolimatud," lausus mõttekoja CEPS vanemanalüütik Michael Emerson.

Orbanil ja Ficol poleks ka põhjust vastuvoolu ujuda, sest Ukraina liitumisläbirääkimiste lõppu ennustatakse parimal juhul aastaks 2030. Ja ka siis peaksid kõik Euroopa Liidu praegused liikmed uuesti liitumise heaks kiitma. Ehk praegu on neil üsna lihtne jah öelda. Aga mis juhtuks, kui nad ütleksid ei?

"Erakordselt suured negatiivsed – katastroofilised – tagajärjed. (Ukraina presidendi Volodõmõr) Zelenski seisab praegu pidevalt silmitsi halbade uudistega. Vasturünnak pole edukas, Hamasi alustatud sõda tõmbab tähelepanu ära ja USA liitlased on osutunud aina vähem ja vähem usaldusväärseks – kui vaatame, mida uus vabariiklaste juht, esindajatekoja spiiker on öelnud. Kui Euroopa Liit nüüd teataks läbirääkimiste alustamisest, siis oleks see ainus oluline hea uudis ja julgustus Ukrainale. Kui see nii ei läheks ja Euroopa Liit võtaks negatiivse seisukoha, siis koosmõjus teiste faktoritega, mida just mainisin, oleks see Ukrainas sees tõelise poliitilise lagunemise retseptiks," rääkis Emerson.

Aga viimastel aastatel on Ukraina ja Moldova sabas sörkinud ka Gruusia, kes nendega koos kandidaatriigi staatust ei saanud. Marina Kaljuranna sõnul on Gruusia nüüd ilmselt juba maha jäänud ning ka Euroopa Komisjoni presidendi senised sõnavõtud viitavad, et Tbilisis oleks vaja suuremat muutust.

"Ka see, et ta (von der Leyen – toim.) ei külastanud visiidi ajal Gruusiat, on märgiks, et Gruusia on Ukrainast ja Moldovast maha jäänud. Aga see ei tähenda, et Euroopa Liit neile selja pöörab. Euroopa Liidu perspektiiv on olemas, Gruusia inimesed tahavad lähemat koostööd Euroopa Liiduga. See on nüüd küsimus Gruusia valitsusele, sest nemad peavad tegema oma sammud, et oma rahvast mitte petta," lausus Kaljurand.