X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

"Välisilm" tegi ülevaate Euroopa Ülemkogust

Foto: Euroopa Liit/newsroom.consilium.europa.eu

Euroopa Ülemkogu tegi eelmisel nädalal otsuse alustada liitumisläbirääkimisi Ukraina ja Moldovaga. "Välisilm" tegi ülevaate nende kahe pika päeva ja öö jooksul aset leidnud momentidest, mis murdepunktile eelnesid ja järgnesid.

Aasta viimane Euroopa Ülemkogu algas sel korral otsekui muinasjutuga kadunud poja tagasitulekust.

Neli aastat tagasi andis Donald Tusk Euroopa hoones Ülemkogu alalise eesistuja ameti üle Charles Michelile. Kolmapäeval naasis ta Lääne-Balkani tippkohtumisele taas Poola peaministrina ning paljud Brüsselis oma rõõmu ei varjanud.

"Olen väga rõõmus siin taas olles. Poola on Euroopas tagasi ning see on minu jaoks kõige olulisem hetk minu poliitilises elus," ütles Tusk ajakirjanikele.

Kuid Ukraina osas hakkasid kõik pusletükid paika loksuma päev hiljem. Liidrid jalutasid üksteise järel Euroopa hoonesse sisse ning andsid ajakirjanikele intervjuusid. Kui tavaliselt naudivad nad oma tähesära meedia ees pikalt ja on selleks ette valmistanud paar krõbedamat tsitaati, siis sel korral jäädi tagasihoidlikuks. Vaid Orbanil lasti teha, mis ta tahab.

"Laienemine ei ole teoreetiline küsimus. Laienemine on õiguslikult täpne ja teenete põhine protsess, millel on eeltingimuse. Oleme kehtestanud seitse tingimust ja isegi Euroopa Komisjoni hinnangul pole kolme neist täidetud. Seega ei ole põhjust praegu läbi rääkida Ukraina liikmesuse üle, isegi mitte arutada," ütles Orban.

Seejärel läksid liidrid Ülemkogu ruumi sisse kuulama Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskit, kes viimasel hetkel loobus Brüsselisse kohale tulemast. Selle soovituse andsid talle kolleegid, et Viktor Orbanit mitte pahandada.

"See päev läheb ajalukku nii siis, kui tulemus on meile hea või halb. Ajalugu salvestab kõik: iga sõna, iga sammu, iga teo ja tegutsematuse ning, kes mille nimel võitles," ütles Zelenski.

Siis algasid läbirääkimised. Kuivõrd kõik 27 soovisid kõne pidada, siis sai hommikust kiirelt õhtu. See pidi olema alles algus, sest liidrid olid endale hotellid kinni pannud pühapäevani. Mitmed neist tundsid, et see arutelu ei viinud eriti kuskile.

"Meil oli hea arutelu. Aga selle lõpus tundsin ma, et kokkuleppele on raske jõuda," sõnas Hollandi peaminister Mark Rutte.

"26 olid ikka väga selgelt ühte meelt ja kuni selle hetkeni tundus, et mingit lahendust ei ole, kuidas me siit välja läheme. Aga ega me ei rääkinud veel plaan B-st. Me surusime ikka seda plaan A-d kõikvõimalikul moel," ütles Eesti peaminister Kaja Kallas.

Ent ootamatult astus esile Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz. "Scholz tegi ettepaneku, et kas meil oleks võimalik teha see otsus ilma Orbanita ruumis. Õiguslikult on see võimalik, nii teha ühehäälne otsus, et Ungari ei ole kohal. Ja siis ta lahkus ruumist," rääkis Rutte.

"Olaf Scholz küsis tõesti Viktor Orbanilt küsimuse ja ütles, et ära kohe vasta: võta mõtlemisaeg. Ta võttis selle mõtlemisaja, mis oli väga lühike ja vastas. Ja siis oli kõik väga kiire," ütles Kallas.

Pressikeskuses läks selle peale kohe kaoseks. Kui tavapäraselt toimuvad pressikonverentsid etteteavitusega ja kindla korra alusel, siis nüüd tormas Ülemkogu eesistuja Charles Michel ajakirjanikke ette spontaanselt pressikeskuse vaheukse juures.

"See on ajalooline hetk ja näitab Euroopa Liidu usaldusväärsust. Euroopa Liidu tugevust. otsus on tehtud. Avame läbirääkimised Ukraina ja Moldovaga," ütles Michel.

Ka teised liidrid jooksid meediale intervjuusid andma. Mõni neist lubas endale Viktor Orbanist rääkides sõnu, mida juba sekund hiljem kahetseti.

"Kui sa oled osa otsusest - nõustud sellega - või vastasel korral pead sa lihtsalt oma suu kinni hoidma. Ma poleks pidanud seda ütlema," ütles Belgia peaminister Alexander De Croo.

Humoorikaid hetki oli öös veel. Näiteks Austria kantsler Karl Nehammer läks Ülemkogu ruumist välja arutama Bulgaaria Shcengeni küsimust ning kui ta tagasi tuli, oli 12. sanktsioonide paketi hääletus juba toimunud. Austria oli tegelikult ainukesena selle vastu, aga teha polnud enam midagi.

Ning selles rahulolus ülemkogu sisuliselt ka lõppes. Ukraina 50-miljardise abipaketi otsust ei tulnud, ent 26 riiki jätkavad Kiievi rahastamist kuni jaanuari lõpus toimuva ülemkoguni. Siis on valikus juba võimalus Orban üksinda jätta.

"Tuleb uus kohtumine järgmise aasta alguses. Meie Komisjonis kasutame seda aega kindlustamaks seda, et ükskõik, mis seal Ülemkogul juhtub, meil on olemas kasutuskõlbulik lahendus," sõnas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. 

Toimetaja: Barbara Oja

Allikas: "Välisilm"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: