Esmaspäeval arutas korruptsioonivastane erikomisjon lobikohtumiste registreerimist ja avalikustamist MKM-is. See tõukus hiljuti ilmsiks tulnud asjaolust, et ministeerium jättis registreerimata platvormitöö direktiivi puudutava Bolti lobikirja, kuid see polnud ametniku üksik näpuviga, vaid ministeeriumi tavapärane käitumine – suuremat osa lobistidega peetud kirjavahetusest pole ministeerium siiani registreerinud.

Komisjonis olid seetõttu kohal Sandra Särav, Ahti Kuningas, MKM-i siseauditi osakonna juhataja Meeli Õismaa ning MTÜ Korruptsioonivaba Eesti juht Miriam Tõnismägi ja sama ühingu liige Steven-Hristo Evestus

Komisjoni istungit seekord juhtinud aseesimees Eerik-Niiles Kross (Reformierakond) ütles ERR-ile, et kohtumise põhiküsimus oli see, kas meedias kajastatud Bolti lobitöö valguses oleks vaja lobikohtumiste registrit kuidagi täiendada ja kas see oli süsteemiviga või üldse mingi viga.

"Kuulasime nii MKM-i kui Korruptsioonivaba Eesti esindajaid ehk mõlemat poolt, kuigi mingit vastuseisu seal ei olnud," lausus Kross.

Ta märkis, et vabatahtlik lobikohtumiste register on ministeeriumites kasutusel olnud kolm aastat ning Korruptsioonivaba Eestiga jäi kokkulepe, et nad analüüsivad, kas midagi saaks veel täiendada või parandada.

"Füüsiliste kohtumistega on kõik selge, need lähevad registrisse, aga mõnes ministeeriumis peab meilide üle, mida tuleb sisse tohutu voog, otsustama esimene meilisaaja, kas see läheb dokumendihaldussüsteemi või mitte ehk kas ta on piisavalt oluline või omab mingit mõjueesmärki," rääkis Kross.

Tema sõnul arutas komisjon, kas seda protsessi saaks kuidagi automatiseerida ning kas see on mõttekas, et kõik meilid eranditult haldussüstemi lähevad, sest eesmärk pole ka totaalne kontroll – ametnik peaks suutma ise otsustada, mis on oluline, millel on mõju ning millel mitte.

Kross lisas, et MKM-i esindajad lahkasid istungil, mis nende e-kirjadega täpselt juhtus ning ilmselgelt oli tegu tööõnnetusega.

Komisjoni liige Priit Sibul (Isamaa) tõi samuti välja, et Särav ja Kuningas tunnistasid oma inimlikku eksimust, kuid lisas, et see on igaühe enda teha, kui palju keegi seda inimlikku eksitust või seda, et mingid asjad unustati kirja panna, uskus.

"Nendel puhkudel on see vaidlus alati keeruline, et oli see tahtlik või tahtmatu," tõdes ta.

Sibula sõnul arutleti ka reeglite täiendamist, kuid leiti, et tõenäoliselt ei ole mõtet kohe kõike seadusesse kirjutada.

Mis lobireeglite edasist saatust puudutab ja kas korruptsioonivastane erikomisjon jätkab teemaga tegelemist, selgub tema sõnul siis, kui komisjoni esimees Mart Helme naaseb.

Kross ütles, et korruptsioonikomisjon on lobitöö teemat juba palju kordi arutanud ja iga kord sellega sammukese edasi jõudnud. Tema sõnul nõustusid ka korruptsiooni vastu võitlejad, et pigem on hea, kui lobikohtumiste register jääb heaks tavaks ja seaduse karmistamisega ei pea kiirustama, sest üldjoontes töötab see hästi.

"Mõne aja pärast kuulame nad uuesti üle, kui nad oma analüüsid ja võib-olla ettepanekud teevad, siis saab neid arutada," lisas Kross.

Aprilli lõpus kirjutas väljaanne Euractiv, et Bolt tegi MKM-i suunal agressiivset lobitööd ning kirjutas valmis isegi Eesti valitsuse seisukoha tööversiooni, et Eesti oleks vastu Euroopa Liidu platvormitöö direktiivile ning leiaks vastasseisule teiste liikmesriikide seast toetajaid.

Euractivi andmetel käis osa suhtlusest läbi Särava, kuid kirjavahetus ja kohtumised Boltiga, mis peaks olema avalik info, ei jõudnud hoolimata infonõuetest väljaandeni.

Mullu märtsis kirjutas ERR, et Säraval, kes töötas aastatel 2019 kuni 2021 Boltis valitsussuhete juhi ja globaalse kestliku arengu juhina, on sellest ajast alles sealt saadud ettevõtte optsioonid, mida ta aga majanduslike huvide deklaratsioonis asekantsleri ametis olles ei märkinud. Särav ütles toona, et see jäi tegemata teadmatusest.

Ka lobiregistrisse Bolti kirjade märkimata jätmise kohta on Särav algusest peale öelnud, et tegu oli inimliku eksitusega.